31.12.2022
Endise kantsleri Gerhard Schröderi ja president Vladimir Putini sõprus on pikka aega kahe riigi suhteid mõjutanud.
Sakslased eitavad seda kindlalt, kuid tundub, et Venemaa agressioon Ukraina vastu lepiti venelaste ja sakslaste vahel lihtsalt kokku. See pidi olema väike sõda – nagu Putin eeldas –, mille käigus Venemaa võtab nädala jooksul Ukraina üle ja teda tervitatakse lilledega, leiab Poola ajaloolane.
“Saksamaa peab nüüd teesklema, et on väga nördinud riik. Kõik Euroopa riigid annavad Ukrainale enam-vähem abi, seega sobib see ka Saksamaale. Samas näeme, kuidas sakslased rabelevad, et Ukrainat mitte aidata. See on haletsusväärne ja jälk,” ütles ajaloolane ja Rahvusliku Mälestuse Instituudi kolledži aseesimees prof. Wojciech Polak TV Trwami saates “Lõpetamata vestlused”.
Viimased tunnid on jäänud 2022. aasta lõpuni. Praegu on õige hetk teha geopoliitiline kokkuvõte, sest lõppevat aastat tähistas Ukraina sõda. Prof Wojciech Polak juhtis tähelepanu sellele, et praegu on tegemist muudatustega olemasolevas poliitilises korralduses.
“See on teatav läbimurre ja poliitiliste korralduste muutumise hetk. Auhind sellele, kes ütleb täpselt, kuidas see sõda lõpeb. Politoloogid ja poliitikavaatlejad kukuvad sellistes olukordades sageli läbi, sest näeme Saksamaa ambitsioone kokkuleppel Vladimir Putiniga Euraasia kuidagi kontrolli alla saada. Kogu kontseptsioon põhineb gaasijuhtmetel Nord Stream I ja Nord Stream II ehk Saksamaal kui ühelt poolt Venemaa energia jagajal kogu Euroopas ja teiselt poolt kui Euroopa Liidu juhtival riigil, mis tegelikult otsustab kõik ja tõrjub Ameerika mõju Euroopast välja (…). Sakslased eitavad seda kindlalt, kuid tundub, et Venemaa agressioon Ukraina vastu lepiti lihtsalt sakslastega kokku.” jutustas Rahvusliku Mälestuse Instituudi kolleegiumi aseesimees.
Ajaloolane rõhutas, et kuigi kogu Euroopa toetab Ukrainat, teeb Saksamaa kõik selleks, et mitte aidata.
„See on haletsusväärne ja pöörane. Saksamaa tahaks mängida esimest viiulit võimalikel kõnelustel rahu, vaherahu või võitluse peatamise üle, kuid tegelikult pole tal selle elluviimiseks vahendeid. Saksamaa jaoks on see suures ulatuses autoriteedi kaotus,” rõhutas saatekülaline.
Nii Poola kui ka Balti riigid on Euroopat Venemaa eest hoiatanud juba aastaid.
“Sakslased ja Lääs hõõruvad nüüd järsku silmi ja ütlevad, et poolakatel oli õigus, et Venemaa on nõrk, agressiivne riik, mida iseloomustavad impeeriumikalduvused, et energiasõltumatuse säilitamine oli vajalik. Meie, kes oleme mitmel viisil proovinud teha, oleme seda teadnud algusest peale. Ma pole sugugi veendunud, et sakslased, prantslased ja teised Euroopa riigid pärast kõike seda kogemust mõistusele tulevad, sest Venemaaga seotult on olnud nii palju erinevaid kogemusi, lus nad mõne aasta pärast naasid nn konstruktiivse koostöö juurde,” ütles Wojciech Polak.
Euroopa on Venemaale kehtestanud juba mitu sanktsioonipaketti, kuid on selgunud, et nende mõju ei ole rahuldav. Poola nõuab väga karmide piirangute kehtestamist, et Vene Föderatsioon ei saaks sõda jätkata.
“Kas meil on toetust Euroopa Liidult või Euroopa riikidelt? Meil ei ole. Ei saa eitada, et Venemaa-vastaste sanktsioonide osas oleme meie palju radikaalsemad ja otsustavamad. Kui me räägime Ukraina abistamisest, siis Euroopa Liidu hüvitis Poolale on lihtsalt haletsusväärne. Kõik see maksab meile (…). Sellest kõigest võib teha ühe üsna optimistliku järelduse, et oleme nii tõhus ja jõukas riik, et Ukrainale antav kaugeleulatuv abi ei põhjusta meie jaoks katastroofi, kuigi mõningaid probleeme tekitab,” ütles prof. Wojciech Polak.
Ta meenutas, et pandeemia on juba näidanud rahvusriikide väärtust.
“Epideemia kõrgajal öeldi, et me mõistame rahvusriigi suurt väärtust, et Euroopa Liit osutus praktiliselt jõuetuks (…). Tegelikult osutus Euroopa Liit pandeemia vastu kaitsetuks ja näiteks poolakad said loota vaid oma riigile. See pani kõiki mõtlema. Isegi 2-3 aastat tagasi, kui poolakate suhtumise kohta EL-i küsitlusi tehti, selgus, et oleme euroentusiastlikuim riik Euroopas. Nüüd näitavad need küsitlused näiteks, et EL-i kuulumise vastu oli 43 protsenti, poolt oli 41 protsenti ja ülejäänud olid selge seisukohata. See on euroskeptilisuse tohutu kasv. Me alles hakkame kahtlema, kas see kõik on seda väärt, kas see läheb õiges suunas (…). Ma olen kaugel konkreetsete lahenduste välja pakkumisest, aga tõsiasi, et me hakkame sellele kõigele mõtlema ja järeldusi tegema,” ütles RIK-i kolledži aseesimees.”
Allikas: Radio Marija