02.01.2023
Ravikindlustus ja Ukraina lipp.
Sotsiaalmeedias nenditakse, et Eestile soovisid uueks aastaks õnne vähesed, küll aga räägiti palju Ukrainast. Mitte et vabaduse eest sõdiva riigi toetamine vale oleks, kuid iseendid unustati küll ära. Ukraina toetamiskõnedest aga näib olevat saanud avalik kohustus.
“Eestlaste tühistamine toimub täiel rindel. Käisin aastavahetusel kirikus. Seal räägiti ja paluti kõigi teiste, mitte Eesti ja eestlaste eest. Küll Ukraina, küll Venemaa, küll USA, küll kelle iganes eest, aga eestlaste nimetamist välditi lausa piinliku hoolega. Täpselt sama toimub massimeedias. Mina ei ole nõus, et mingid väärastunud tüübid tikuvad mind ja teisi eestlasi tühistama. Saagu nad ise tühistatud ja saadetud teele, mis on sillutatud libedate sõnade ja heade kavatsustega,” kirjutab kolumnist Karl Olaf Rääk.
“Me oleme pigem olukorras, kus keegi ei julge oma sõnavõttudes, mistahes teemal, jätta mainimata Ukrainat ja ukrainlasi ja Ukraina võitu, sest kardavad, et muidu keegi, kas stratkommeedia, ebaintelligentne aktivist või pahatahtlik komistuseotsija võib hakata neid süüdistama venemeelsuses. Juba mitu kuud on märgata, kuidas inimesed avalikes esinemistes täiesti kontekstiväliselt lükivad neid kohustuslikke, valitsusele lojaalsust kinnitavad võtmesõnu oma teksti vahele. Vaadake või peapiiskopi avalikke pöördumisi. Natuke õudne,” täpsustab sotsiaalmeedias Tuuli M.
Ei tea, kuidas ukrainlased ise sellesse suhtuvad, aga enamik inimesi ei tahaks küll, et head sõnad nendele tuleks ühiskonnas kehtestatud kohustusest, mitte heast südamest.
Uued Uudised