14.01.2023
Stalini lähim võitlus- ja genotsiidikaaslane Vjatšeslav Molotov, kelle nimi on eestlastel eriti hästi meeles, on oma mälestustes väitnud, et Lenin süüdistas Stalinit ebaviisakuses sellepärast, et too olevat Lenini naisele Nadežda Krupskaja-Uljanovale nähvanud: „Magada Leniniga ei tähenda veel saada aru leninismist!“
See tsitaat tuli millegipärast meelde „mustal reedel“ ehk 13. jaanuaril, kui EPL avaldas loo „Anastassia Kovalenko-Kõlvart: relvalubadega teiste riikide kodanikud pole risk – relvalubadeta elanikud võivad olla ohtlikumad.“
Esimest korda adusin oma ohtlikkust ühiskonnale ja ligimestele. Et kuna mul pole relvaluba, siis võin ma olla hambuni relvastatud inimestest ohtlikum.
Tegelikult on Kovalenko-Kõlvartil õigus: ka näiteks raevunud marutõbine hiir võib olla ametlikult registreeritud lõugadega võitluskoerast ohtlikum, kui ronib magaja voodisse ja hammustab teda keelde.
Variandid: sa võid ehmudes hiire hingekurku tõmmata ja lämbuda.
Sa võid surra marutõppe.
Sa võid surra leptospiroosi.
Sa võid saada keelenekroosi.
Jne.
Aga jätkem naljad. Iga Tallinnas ringi kihutav jalgrattur või tõuksur on potentsiaalne mõrvar. Rääkimata mootorratturitest. Kovalenko-Kõlvart sisuliselt väidabki, et meie kohalikud EV kodanikud on ka relvalubadeta ohtlikumad ja verejanulisemad, kui relvastatud sisserändajad. See meenutab Ahto Lobjaka kuulsat väidet, et eestlased on hullemad, kui Pariisis inimesi tapnud terroristid. Kui Mihhail Kõlvart oleks paha inimene, siis oleks ta tõesti ka relvaloata ohtlik oma idamaiste võitluskunstide tõttu, aga härra Kõlvart on ju õnneks hea ja rahumeelne inimene. Üheksakümnendad on ka ammu läbi.
„Kas ka siin elavad ja relvaluba omavad ukrainlased on samuti ohuks? Samuti Moldova, Armeenia, Hiina, Peruu, Kasahstani jt riikide kodanikud?“ hüüatab Kovalenko-Kõlvart.
Vat need relvastatud Peruu kodanikud ei ole Eesti jaoks tõesti mitte mingi julgeolekuoht. Nagu tõenäoliselt ka Korea Vabariigi kodanikud. Aga need on muidugi detailid. Ma ei tea, et Kazahstan oleks praegu pommitanud mõne naaberriigi linnu ja teostanud seal genotsiidi, tappes naisi ja lapsi. Teisedki nimetatud riigid näivad suhteliselt süütud. Aga kui Kovalenko-Kõlvart ei tea, mida tähendab riigi kodaniku staatus – ja ta ilmselt ei tea isegi seda, mida peaks tema enda jaoks tähendama konkreetselt EV kodaniku staatus peale selle, et Kovalenko-Kõlvart võib tänu sellele võimu külge täiega klammerduda – siis pole siin ka mitte millestki vaielda.
Venemaa kodanik on oma staatuse kohaselt kohustatud kaitsma oma riiki ja selle huve kõikjal, kus ta ka ei viibiks. Ja Venemaa on sõjas, nagu nad ise väidavad, kogu Euroopaga. Ja Eesti on Euroopa riik. Ning oma riigile truu relvaomanikust Venemaa kodanik ei hakka kasutama oma relva mitte oma kodumaa vastu, vaid selle vaenlase vastu. Olles justnimelt vaenlase territooriumil, sest Venemaa enda territooriumil sõda teatavasti ei käi.
Ausalt öeldes ei imestagi selle üle, et akadeemilise plagiaadiga vahele jäänud siis veel Kovalenko kirjutab abituid propagandatekste, mis on võib-olla samuti kusagilt maha viksitud. Imestama paneb see, kuivõrd tihti ja ohtralt avaldavad kohalikud nii vene- kui ka eestikeelsed väljaanded selle mitmeparteilise autori kesiklikke agitatsioonitekste, mis on igati tolle Jedinaja Rossijaga sõlmitud vankumatu pakti vaimus.
Kuid sotside erakonnast keskerakonda üle hüppamine ei tähenda, et Eesti relvalubadeta elanikke rohkem kui hambuni relvastatud terroriste kartev uuskeskerakondlane on Kahe Näoga Ninasarviku kunsti täiuslikult omandanud, seda kunsti õpetas Savisaar broileritele tema enda väite kohaselt 9 kuuga, aga teda ennast enam ei ole ja ka õpilased ei ole kõik võrdselt andekad. Ka abielu keskerakonna ühe liidriga ei muuda selles mahajäämuses mitte kui midagi. Seepärast tuligi meelde Krupskaja.
Ühesõnaga meil on tegemist poliitilise ülejooksiku poolt võidunud valimiseelse „vene kaardi“ lakkamatu ilastamisega.
Ivan Makarov