Viimased uuringud Eestis näitavad tugevat venestumist ja teisi sisserändel põhinevaid protsesse, kusjuures isegi rahvaarvu tõstab sündimuse järsu langemise taustal sisseränne. Abiellumine on tore nähtus, aga sellegi kasv käib eestlastest mööda.
Statistikaameti andmete järgi registreeriti eelmisel aastal Eestis abielusid rohkem kui näiteks viimasel viiel aastal. Trendid näitavad sedagi, et möödunud aastal kasvas Vene ja Ukraina rahvusest inimeste abieluliitude sõlmimine Eestis.
Kui 2019. aastal sõlmiti Eestis kokku ligi 5900 abielu aastas, siis möödunud aastal lähenes näitaja 6400 abielule aastas. Võrreldes viimase viie aastaga kasvas möödunud aastal ka seesuguste abielude arv, mis on registreeritud muust rahvusest inimeste vahel.
Kui näiteks 2018. aastal said vene rahvusest naine ja mees Eestis sõrmuse sõrme alla 1000 korra, siis möödunud aastal sõlmiti seesuguseid liite ca 1400. Sama trend iseloomustas ka ukraina rahvusest naiste ja meeste vahel abiellumist. Kui 2018. aastal sõlmiti seesuguseid liite Eestis 12, siis eelmisel aastal oli see arv pea viis korda suurem.
Seitse protsenti Tartus abiellunutest on pärit välisriigist – Uus -Meremaalt Brasiiliani välja. Rahvuste mõttes paistavad samamoodi silma ukrainlased ja venelased.
Ameti rahvastikutoimingute osakonna juhataja asetäitja Kristi Kail ütles kirjalikus kommentaaris rahvusringhäälingule, et välisriigi abiellujatest on ka eelnevatel aastatel olnud suurim osakaal Venemaa ja Ukraina kodanikel.
Slaavi riik, pole midagi parata, võimul on ju “avatud” Eesti pooldajad.
Uued Uudised