Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kliimaalarm on saanud Maailma Majandusfoorumi humanismijärgse narratiivi kattevarjuks

-
18.01.2023
Klaus Schwab, praegu “lähtestamise” üks autoreid.
© UU

16.-20. jaanuarini toimub Davosis iga-aastane Maailma Majandusfoorum (WEF), mille asutaja Klaus Schwab ütles 2019. aastal, et foorumi tegevuse tulemusel leiab aset „füüsilise, digitaalse ja bioloogilise identiteedi sulandumine“, millest ongi saanud globalistliku foorumi agenda.

Igal aastal enne foorumi toimumist avaldab WEF ka nn globaalsete riskide raporti, milles tuuakse välja suurimad probleemid, millega maailm WEFi arvates järgmise kahe, viie ja kümne aasta jooksul silmitsi seisab. Võrreldes varasemaga on seekordses raportis liikunud rõhk selgelt keskkonnateemadele, mis varjutavad teisi väga tõsiseid probleeme nagu ühiskonna kokkuvarisemine ja hüppeline inflatsioon. Näiteks on kümne aasta suurimate riskide hulgas esikohal suutmatus leevendada kliimamuutusi, suutmatus kohaneda kliimamuutustega, looduskatastroofid ja äärmuslikud ilmaolud, bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja ökosüsteemi kokku kukkumine. Alles viiendalt kohalt võib leida migratsiooniga seotud probleemid ja seitsmendalt kohalt ühiskondliku sidususe ja ühiskonna polariseerumisega seotud küsimused.

On huvitav täheldada, et raporti koostajad on pidanud Greta Thunbergi väiteid veenvamaks tõsiasjast, et nende endi maailm, kodumaa ja majandus on juhtivpoliitikute poolt hävitatud. Keskkonnaga seotud probleemid ei peegeldu ju tegelikult tavalise inimese muredes, mis tähendab, et ka WEFi riskianalüüsis ei kajastu tavainimese mured ega meid ähvardavad ohud. Neist kõige suurem on kahtlemata WEF ise, sest WEFi tegevus kujutab endast inimkonnale palju suuremat ohtu kui kliimaga seotud teemad.

WEFi agenda aluseks on posthumanistlik futurism, mida on edendanud näiteks Iisraeli ajaloolane Yuval Noah Harari. Eesmärgiks on liikuda tuleviku poole, kus inimestest saavad küberorganismid ja kus ellujäämiseks tuleb olla valmis inimese dehumaniseerimiseks. Ja kuna sellise nägemuse realiseerimiseks ei leidu ühtegi teist veenvat argumenti peale tõsise hädaolukorra, edendabki WEF kliimaalarmismi.

Humanismijärgne maailm ei piirdu ainult düstoopilise visiooniga tehisorganismidest, sotsiaalsest krediidisüsteemist, täielikust jälgimisühiskonnast ning eraomandi ja privaatsuse kaotamisest. Tegemist on ühtlasi ideoloogiaga, mis tõrjub igasugust inimkogemuse tähenduslikkust. Näiteks on humanismijärgse agenda üheks aspektiks Jumalast lahti ütlemine (nt kristluse mitte mainimine Euroopa Liidu põhiseaduses), aga ka laiema moraalitunnetuse hävitamise tagajärjel toimuv moraalne inversioon.

Inimkonna tõeline kriis ei tulene mitte kliimamuutustest, vaid Lääne moraalsest allakäigust ja ekraani kaudu toimuvast suhtlusest. WEF näeb selles võimalust viia kiires tempos ellu humanismijärgset, küberneetilist tulevikku, millega kaasneb üleüldine biomeetriline jälgimine ja inimeste sulandumine masinatega.

Allikad: WEF, Life Site News