Eesti maapiirkondades on kasvamas asutuste sulgemine ning erilise löögi all on raamatukogud. Riigikogu kolmapäevases infotunnis küsis EKRE saadik Merry Aart selle kohta ja sai kultuuriminister Piret Hartmanilt kuulda, et arengukava 2030 seda ette ei näe. Ehk siis reaalsest elust irdunud minister teab dokumenti ega tea maaelust midagi.
“Praegu on hästi terav probleem maapiirkondades kultuurimajade ja raamatukogude kinnipanemine. Tulen ise Kagu-Eestist ja päevast päeva helistatakse ja küsitakse, kas tõesti ei saa mingit lahendust. See viib veel kord inimesed maapiirkonnast ära. Ma Rõugest ei räägi, siin on probleeme palju, on Räpinas, on Setomaal, kus iganes, need probleemid on kõikjal. Kas on sellest ka juttu olnud? Kas seda tuleks lihtsalt aktsepteerida või on ikkagi võimalik sellest kriisist hetkel kuidagi välja tulla, vaadates tulevikku?” küsis Merry Aart.
Kultuuriminister Piret Hartman vastas selle peale: “Aitäh selle väga tõsise küsimuse eest! Kindlasti ma ei vaata sellest küsimusest kuidagi kõrvale. Mitte kritiseerides oma eelkäijaid, aga ma arvan, et Kultuuriministeeriumis – kuigi täna on kinnitatud “Kultuur 2030″ arengukava, mis ütleb, et kultuur on oluline nii linnas kui maal, nii nende poolt, kes seda riigi allasutustes korraldavad, kui ka vabakutselised –, ma ütleksin, et me oleme siiamaani rohkem pööranud tähelepanu ikkagi nendele asutustele ja nendele partneritele, kes on riigi allasutused, ja võib-olla vähem pööranud tähelepanu kohalikele omavalitsustele. Aga praegu me oleme pilgu neile pööranud ja töötanud välja erinevaid meetmeid, mis aitaksid ka riigi poolt seda kohalikku kultuuri elus hoida. Kindlasti raamatukogude meede on hästi oluline: nii teavikutoetus, nii raamatukogude kiirendi, nii laulu‑ ja tantsupeo juhtide meede, kus pool koorijuhtide ja tantsujuhtide palgast kaetakse. Praegu oleme välja töötamas koos Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga meedet energiatõhususe osas, et kultuuriväärtuslikud hooned, mis meil on avalikus kasutuses erinevates piirkondades, et tulla seal appi. Nii et neid meetmeid on, aga murekoht on hästi suur. /…/ Praegusel hetkel käib meil väga tihe suhtlus kohalike omavalitsustega, et saada pilt selgeks: kui palju mingeid kultuurimaju või rahvamaju läheb kinni ja mis on täna see keskmine palk. /…/ Isiklikult ma näen muidugi ka seda, et me peame kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvatama.”
Hea tõesti, et arengukava olemas on, ministri arvates hoiab see raamatukogude uksed lahti. Reaalses elus neid siiski suletakse. Teavikutoetus, laulu‑ ja tantsupeo juhtide meede ning raamatukogude kiirendi ei päästa midagi, kui energiaarved on tohutud. Just megaarved on asutusi väljas suretamas, aga see on Kaja Kallase valitsuse majanduspoliitika otsene tagajärg. Tulubaasi suurendamine aga on pikem protsess, enne jõuavad raamatukogud välja surra.
Allikas: stenogrammid