Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Valelik minister Hartman keeldus tunnistamast, et kõrvaldas Ruuben Kaalepi juudikogukonna “vihkamisavalduse” peale

-
19.01.2023
Temast tahetakse teha Hunt Kriimsilma, kes on hea kõiges. Piret Hartman seda kindlasti õigustada ei suuda
© Uued Uudised

Kolmapäeval ootas EKRE Riigikogu saadik Ruuben Kaalep kultuuriminister Piret Hartmanilt vabandust valetamise eest, aga sotsilt pole seda kunagi mõtet oodata, ja nii läkski.

“Hea kultuuriminister Piret Hartman! Minu küsimus tõuseb muidugi sellest, et aasta esimesel nädalal määrasite te mind Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu liikmeks, järgmisel nädalal kutsusite te mind sealt tagasi. Ja mitte see ei ole see, mida ma teile praegu ette tahan heita. See on ju loogiline, mida saab põhjendada inimliku eksitusega. Kultuuriminister tõepoolest ei pea meeles pidama kõigi 101 Riigikogu liikme nimesid. Küll aga seda teatavaks tehes te kirjutasite Facebookis järgmised laused: “Selleks, et saaksime sidusat ühiskonda ehitada, pean vajalikuks, et poliitikud oma seisukohti välja öeldes väldiksid kellegi solvamist, tagakiusamist ning viha õhutamist. See ei ole demokraatlikule riigile kohane. Erakonnad võiksid oma esindajaid valides seda silmas pidada.” Tsitaadi lõpp. See on muidugi selgelt ümber nurga öeldud ja mitte eriti sirgjooneline lause, aga täiesti selge on, et neid kolme asja, mida te välja toote, omistate just nimelt mulle. Seetõttu ma küsin teilt, et kus ma siis kedagi solvasin, taga kiusasin või viha õhutasin. Palun tooge välja need näited ja tsitaadid,” ütles Ruuben Kaalep.

Kultuuriminister Piret Hartman vabandas segaduse pärast Riigikogu liikmete määramise osas, kuid mitte Ruuben Kaalepi seostamise pärast vihkamisega. “Vabandan veel kord, et selle vea tegin. Mina ei kirjuta ette erakondadele, keda nad esitavad Integratsiooni Sihtasutuse nõukokku. Sellessamas Facebooki postituses on minu väga selge põhimõte, et Integratsiooni Sihtasutuses on väga pikalt see kokkulepe, et kõik Riigikogu erakonnad on selles esindatud. See, keda Riigikogu erakonnad esindajaks määravad, on nende valik ja seda ma ette kirjutada ei saa. Küll aga on minu jaoks oluline, et seda valikut tehes valitakse inimesed, kes on valmis koostööd tegema, kes on valmis austama neid erinevaid rahvusi, kes siin Eesti riigis elavad. Meil on üle 200 erineva rahvuse siin Eesti riigis. Minu eesmärk on seda lõimumispoliitikat täna kultuuriministeeriumis toetades ja eest vedades see, et me üksteist mõistaksime, austaksime. Seda viha ja kurjust on väga palju ja ma väga loodan, et need inimesed, kes tulevad sellesse nõukokku, on valmis tegema konstruktiivset koostööd nii omavahel, aga ka erinevate rahvustega, kes siin Eestis elavad.”

Ruuben Kaalep sai täpsustava küsimuse: “Te ei vastanud mu küsimusele. Te ei andnud selgitusi nendele süüdistustele, mida te selgelt, küll ümber nurga kõnepruugis, olete minu aadressil lendu lasknud. Ja praegu ma pean aru saama nii, et veel enam, te süüdistate mind selles, et ma teie enda hinnangul ei ole olnud valmis konstruktiivseks koostööks selles nõukogus või et ma ei austa neid 200 erinevat rahvust, kes Eestis elavad. Kas see on see, mida te praegu väidate? Palun põhjendage seda.”

Kultuuriminister Piret Hartman vastas taas ümber nurga: “Ütlen veel kord, et seda avaldust tehes ma palusin, et erakonnad oma esindajaid määrates valiksid inimesed, kes on valmis tegema koostööd. Ma ei andnud hinnangut mitte kellegi kohta ja ma ei saa ka kellelegi ette kirjutada, millise inimese erakonnad määravad. Ma austan erinevaid arvamusi, ma austan erinevate erakondade inimesi ja nende arvamusi. Lõimuvat ühiskonda ei ole võimalik teha ainult ühepoolsete vaadetega või ühte sihtrühma kaasates, vaid kogu Eesti ühiskonda. Ka sidusa Eesti arengukava tehes me käisime kõikides maakondades, me suhtlesime kõikide erinevate erakondadega, kõik olid kaasatud, ja proovisime leida ühisosa. Ka EKRE esindajad olid aktiivselt kaasatud. Ma ei anna sellega hinnangut, ma lihtsalt palun erakondadel seda silmas pidada. See, kas nad seda teevad või mitte, on juba nende enda vastutada.”

Lisaküsimuse sai Helle-Moonika Helme: “Lugupeetud minister! Tegelikult te teadsite ju pikka aega, et Riigikogu liige Ruuben Kaalep on sinna nõukogusse esitatud, see teave oli ju pikka aega olemas. Ruuben Kaalep oli ka siis Riigikogu liige ja oli ka sinnamaani, kuni juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson oma avalduse tegi. Ma siis küsin: kui Alla Jakobson ei oleks oma avaldust teinud, kas te siis oleksite selle oma määramise tühistamise ära jätnud või te ei oleks seda teinud? Heakene küll, kui see oligi nagu kahe silma vahele jäänud ja te tegite selle, tühistasite oma määramise, miks te lisasite sinna juurde veel hulga muid põhjendusi, mis olid väga selgelt võetud Alla Jakobsoni avaldusest? Ja see on just see Ruuben Kaalepi küsimuse sisu ka. Teil ei oleks olnud vaja üldse selliseid sildistavaid, solvavaid või mingisuguseid vihjeid Ruuben Kaalepi suunal teha, mis on täiesti meelevaldsed ja mis ei ole absoluutselt õiged.”

Kultuuriminister Piret Hartman jätkas keerutamist: “Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen viis aastat tõesti pidanud lõimumisvaldkonda eest vedama ja see on olnud väga huvitav periood. Ja seda tööd tehes olen ma pidanud otsima ja ka tahtnud otsida väga erinevate maailmade ja seisukohtade vahel ühisosa, viskamata sinna ka omalt poolt õli tulle. Ja ka selle avaldusega ei taha ma visata kuskile ja kellelegi õli tulle, vaid väga selgelt avaldasin oma arvamust.
Kas ma oleksin teinud teistmoodi, kui ei oleks Anna Jakobson oma avaldust esitanud? Kui ma oleksin selle vea leidnud, siis ma oleksin selle parandanud ka ükskõik millisel juhul. Jah. Vabandan siin veel kord, et ma ei näinud seda kohe, et ma ei viinud neid kahte asja kokku. Me ei tohiks seda ministeeriumiga endale lubada, aga me tegime seda. Ja ma arvan, et on aus, kui poliitikud ka teinekord oma vigu tunnistavad ja seejärel parandavad. Kas kuu aega hiljem, kas päev hiljem või nädal aega hiljem – minu jaoks ei ole see probleem.”

Seega ei tahtnud minister Hartman vabandada selle eest, et ta Ruuben Kaalepit vihkajaks peab, ega tunnistada, et tema otsus tuli pärast juudi kogukonna ühe juhi Alla Jakobsoni sekkumist, millele kultuurimarksismiminister kohe järele andis. Lisaks valetab ta külma kõhuga ka selles osas, et ta tunnustab erinevaid maailmavaateid ega viska õli tulle – seda ta just Ruuben Kaalepi kõrvaldamisega tegi, andes lisaks ka omapoolseid vihkajalikke hinnanguid.

Allikas: stenogrammid