19.01.2023
Venelaste raketi plahvatamisest tekkinud kraater Ukrainas.
Lihtsalt ei jõua ära imestada, millele toetavad mõnede „sõjandusekspertide“ ja rindeblogijate andmed või optimism. Juba pikemat aega on regulaarselt sõjapäevikut pidav ja seejuures paljusõnaliselt ja soovunelmatest kantuna ülevoolavalt optimistlik Igor Taro kirjutanud, kuidas venelastel on kohe-kohe raketid otsas ning Ukraina võit käeulatuses.
Veel 2. jaanuaril kirjutas ta, kuidas „Venemaa raketipotentsiaal on kahanenud kahe-kolme ulatusliku löögini“. Mingit usaldust sellised sõnumid küll ei ärata, sest mujalt saame teada, et asi pole sugugi nii roosiline ning näeme ka uudistest, et lahingud kestavad ja raketid lendavad edasi.
Viimati kirjutas Poola Rahvusvaheliste Suhete Instituudi teadur Marcin A. Piotrowski, et Ukraina seisab silmitsi võitlusvõime järsu langusega, et Ameerika Ühendriikide relvaabi aegluse taga on lisaks tööstuspiirangutele lähiajaloolised traumad, et sel aastal kulutab Ukraina läbi nii oma soomusväe kui ka lennukitepargi, vaja on kiireid otsuseid, et Venemaa ladudes on piisavalt rakette, Ukraina õhukaitseprobleem alles ootab lahendust. Ja et Lääne sõjaline abi Ukrainale pole seni võimaldanud Ukrainal tagasi vallutada Venemaa poolt okupeeritud alasid ega seega sõda lõpetada.
Aarne Mäe