20.01.2023
Keit Pentus-Rosimannus
Eesti Päevaleht intervjueeris advokaat Oliver Nääsi, puudutades muu hulgas ka kahte kaebust Reformierakonna ministrite vastu.
Nimelt on ta vormistanud kaks kuriteokaebust EKRE tellimusel, mis puudutasid endist rahandusministrit Keit Pentus-Rosimannust ja endist haridus- ja teadusministrit Liina Kersnat.
Keit Pentus-Rosimannus sai ikkagi Euroopa kontrollikotta ja Liina Kersna puhul lõpetati kriminaalmenetlus.
Eesti Päevaleht küsis: „Kas arvasite, et see niimoodi läheb /…/ või nägite võimaliku kuriteo koosseisu?“
Nääs vastas: „Nägin mõlema juhtumi puhul põhjust esitada kuriteo kaebus. Mõlema juhtumi lõpplahendus oli minu jaoks üllatav. Siiamaani kratsin kukalt ja mõtlen, mis loom see poliitiline kokkulepe küll on. Kui koalitsiooniläbirääkimiste käigus sõlmitakse poliitiline kokkulepe ja inimesed on valitsuse liikmetena ametisse määratud, kas siis nendele enam seadused ei kehti? Korruptsioonivastane seadus ka mitte? Ei ole välistatud, et poliitiliste kokkulepete sõlmimise käigus lepitakse kokku ka see, mismoodi teatud ametikohti mehitatakse, aga kui seda tehakse, siis tuleb silmas pidada, et võimuläbirääkimiste käigus ei olda veel ametiisikud, läbi räägivad parteide juhid ja liikmed. Kui aga valitsus on paigas ja ministrid ametis, siis on tegemist juba ametiisikutega. Siis peavad nad järgima kõiki ametiisikutele kehtestatud nõudeid, kaasa arvatud korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangut. Olen nõutu.”
Teine küsimus puudutas Kersnat.
“Kersna asjaga seoses kratsin samuti kukalt. Haridusministeeriumile oli teada, et sama või isegi parem asja saab osta poole odavamalt, aga osteti kallim. Erasektoris nimetatakse seda usalduse kuritarvitamiseks, avalikus sektoris ilmselt siis heaks halduseks, tuleb nii välja,“ rääkis Eesti hinnatumaid advokaate.