24.01.2023
Streigid, meeleavaldused ja piketid ongi survevahend, mitte vaikne vihje valitsusele.
Iga valija peab olema kriitiline võimulolijate suhtes, sest just neil meeldib ühiskonna jaoks paratamatud asjad enda teeneks kirjutada. Näiteks pensionide puhul toimub indekseerimine ehk nende vastavusse viimine elukalliduse kasvuga ja sellest tingitud pensionitõus ei ole võimumeeste-naiste saavutus, see tulnuks ära teha igal valitsusel, olgu võimul kes tahes.
Teine moment on toetuste ja kompensatsioonide seostamine võimulolijatega – näete, kui head me oleme, aitame teil raskustest üle saada. Samas ongi raskused sageli neist endist tingitud – näiteks Eestis ulatus inflatsioon teatud ajal üle 25 protsendi, samas kui mujal euroalal oli see 10 ringis ja mõnedes maades 4-6 protsenti. Ilmselgelt on Kaja Kallase valitsus allakäigus ise vähemalt osaliselt süüdi, aga kompensatsioone esitleb kui enda suurt heategu rahvale.
Kolmas moment seisneb selles, et palju kordaaetud asju on olnud tingitud kiirest vajadusest. Kui Reformierakond räägib sellest, kuidas nad on Eesti kaitsevõimet tugevdanud, siis taas – Ukraina sõja tõttu tulnuks kaitsekulutusi tõsta ja puudujääke likvideerida igal juhul ja igaühel, ning sageli on tüliõunaks hoopis see, kas olnuks võimalik veelgi rohkem ära teha. Konkreetselt Reformierakonna näitel võib öelda, et kaitsevõimet saaks ja tuleks tõsta kiiremini ja efektiivsemalt, kui seda on seni tehtud – keskmaa õhutõrje 2025. aastaks on hetkeolukorda arvestades kindlasti liiga pika vinnaga saavutus.
Seega peaks iga valija jälgima seda, mida on konkreetne poliitiline jõud rahva jaoks nii-öelda “välja sõdinud” ehk ära teinud olude kiuste, ja mida on võimulolijatel tulnud paratamatult ära teha, sest muidu oleks ühiskond veelgi kiiremini allamäge tuisanud.
Uued Uudised