Kui üks traditsionalistist poliitik arvas, et pole enam vahet, kas Pika Hermani tornis lehvib Eesti või Vene lipp, seda tõdemusega, et riigi suveräänsus antakse nagunii väga kiiresti käest, siis tekitati sellest torm veeklaasis; küll aga ei taha keegi vist meenutada parandusettepanekuid abielureferendumi seadusele, kus enamik Reformierakonna parandusettepanekuid olid kas Kremli-meelsed või mihkelsonlikult pedofiilsed.
Reformierakondlase Valdo Randpere algatatud ettepanek, mis on saanud ka Kaja Kallase toetusallkirja, kõlab nii: “Kanda hääletamissedelile küsimus: “Kas Eesti praeguse riigilipu peaks asendama valge lipuga?”
Kommentaar võiks olla: “Eesti riigilipp on küll veel sinimustvalge, aga piltlikult võttes ongi see Reformierakonna poolt juba valge lipuga asendatud.”
Kui Riigikogu esimeheks saanud Henn Põlluaas pani parlamendi Valgesse saali ainult Eesti riigilipud, algatas Reformierakond kampaania, et sinna toodaks tagasi ka Euroopa Liidu lipud ning nende unistuse teostas pärast EKRE ühe juhtpoliitiku lahkumist spiikriametist uus esimees, Keskerakonna juht Jüri Ratas – see toiming näitas, kui vähe hoolivad kaks liberaalset erakonda Eesti riigilipust.
Valget lippu lehvitab Reformierakond Brüsseli suunas pidevalt, sinimustvalget lehvitab ainult EKRE. Reformierakond on suurema osa suveräänsusest ära andnud Euroopa Liidule, tuues siia omakorda vihakõneseaduse, mis pole mõeldud mitte maika väel ähvardusi karjuva mehe, vaid pereväärtusi kaitsva arstiharidusega kristliku naispoliitiku vaigistamiseks – ja nii kuni Brüsselist tulnud käsu täitmisele, et bensiinikoguseid tuleb edaspidi arvestada kilomeetrites.
Kui arvestada seda, et Urmas Kruuse algatas referendumiküsimuse Venemaaga liitumiseks ja Heidy Purga tahtis küsida, et “kas Eestis peaks olema keelatud lipu heiskamine 24. veebruaril”, siis võib eeldada, et valget lippu tahetakse lehvitada ka Vene suunal. Kui võtta aluseks see, kuidas Kaja Kallas on kahe aastaga Eesti endisest Nõukogude Liidust tulevaid venekeelseid täis lasknud, kui venekeelne on Tallinna avalik ruum ja kui venelik on siinne linnavalitsus, siis on selge, et valge lipp lehvib ka idapiiril, andes Putinile märku, et siin valmib venekeelne slaavi riik, kus saab “Krimmi teha”.
Või siis ERR-i uudis, et Eesti annab kümneid 155-millimeetriseid ja 122-millimeetriseid haubitsaid, tuhandeid mürske ja veokeid nende tarvis, üle saja tankitõrjerelva Carl-Gustav ning üle tuhande ühiku laskemoona Ukrainale. “Anname kõik oma 155 mm haubitsad Ukrainale Ja tahame luua sel moel pretsedendi, et teistel riikidel ei oleks vabandusi, miks nad ei saa varustada Ukrainat sõja võitmiseks vajalike relvadega,” ütles Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk.
See žest näitab Venemaale, et kuni uus relvastus kuude- ja aastatepikkuse vinnaga saabub, on Eesti kaitsetu – kui see pole ühe rinderiigi-poolne valge lipu lehvitamine, siis mis see on?
Valdo Randperele on valge lipu lehvitamine küll turvaline tegevus, tal ju kaks kodakondsust, sõja puhuks teine pass ja peidupaik Kagu-Aasias valmis. Tema puhul on küsimärgi all ikka veel tema “ärakargamine” sovjetiajal – ära kargas küll, aga selleks pidi enne Rootsi jõudma, sinna aga pääses ta Nõukogude võimu lahke loaga, mida tollal anti üksikutele lojaalsetele.
Seega siis lehvitavad Kaja Kallas ja Valdo Randpere valget lippu igas suunas, nii lääne poole, kuhu ollakse äraandnud suure osa suveräänsusest, kui ka ida poole, kus Putinile on Eestist juba Väike-Venemaa tehtud.
Uued Uudised
