02.02.2023
Meediamajadest voolab välja sõnasoppa. Pilt on illustratiivne.
Poliitväljaanne “Maaleht” on üllitanud järjekordse loo vikerkaarepastorist Annika Laatsist ning pagulaste maaletoojast Eero Jansonist, mis kuulub endiselt rubriiki “pisarate väljapigistamise lugu”. Nagu oleks 2015.-2016. aastad tagasi.
Üllitis, mis kannab tiitlit “suur lugu”, on tegelikult vastupidise efektiga: see ei näita mitte õnnestunud “lõimist”, vaid pigem tõestab taas, et teisest kultuuriruumist, lisaks ka täiesti teisest kliimavöötmest tulnud inimestel on väga raske ühel Põhjamaal kinnistuda, isegi kui põgenetakse sõja eest.
Ideoloogiliseks Delfi-väljaandeks muutunud Maaleht ei kirjuta midagi uut, tüüpiline selge suunitlusega lugu, kuhu on sisse surutud ka Laatsile väidetavalt tehtud tapmisähvardused. Teada saab, et mõlemad Jansoniga jätkavad pagulaste sissevedu, süürlaste asemel on nüüd ukrainlased.
Kirjutatakse ka siia toodud süürlaste saatusest, kes sattusid vikerkaarepastori juurde. Ilmselt tahaks enamik lugejaid pigem teada sellest õnnetust noorest süürlannast, kelle tema mees Tallinnas Lasnamäel põlema süütas. Mis tast sai? Kuhu ta on jõudnud? Kui palju õnnestus tal põlemishaavadest paraneda? Pääseda sõdivat kodumaalt ja saada Eestis abikaasalt leegid külge…
Aga selliseid lugusid meie poliitkorrektne ajakirjandus ei kirjuta, sest see toob välja migratsiooni ja kultuuride erinevuse pahupoole. Pisaralugusid õnnetutest põgenikest aga on lihtne kirjutada ning kiidusõnad ideoloogilisest joonest kinnipidamisee eest on tagatud.
Eestis on endiselt puudu professionaalsest ajakirjandusest, kes kirjutab ka ebameeldivatel teemadel. Kõik eelistavad kirjutada “pehmetel” teemadel, mis on mugav tegevus. Lugeja aga tahaks järsku teada, kelle poolt oli Süüria pere sealses kodusõjas, sest see ei olnud sõda ainult diktaator al-Assadi poolt ja vastu, tolles sõjas oli ja on mitmeid erinevaid pooli.
Maalehest on kahju. Kunagi oli see maarahva leht. Nüüd laulab ta kiidulaulu “õigele” ideoloogiale.
Uued Uudised