05.02.2023
Hollandi farmerid protesteerivad valitsuse kliimapoliitika vastu.
Alates 2014. aasta septembrist ei ole UAH seiresatelliitide globaalse alumise troposfääri keskmise temperatuuri anomaaliates mingit suundumust täheldatud, see on 8 aastat ja 5 kuud.
See graafik kujutab endast kõige kaugemat ajavahemikku, kuhu saab minna tagasi, kasutades maailma kõige usaldusväärsemat globaalset keskmise temperatuuri andmestikku ilma soojenemistrendi leidmata.
Kui vaadata kogu andmestikku alates 1978ndast aastast, siis näeme järgmist ning kergelt tõusvat trendi.
See näitab nõrka, kuid tegelikult väga kasulikku soojenemist 0.134 K dekaadi kohta. IPCC ehk Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu ennustas 1990ndal aastal, et kliima soojeneb keskmise hinnangu järgi 0.3 K dekaadi kohta ning seda hinnangut ei ole muudetud kuni seniajani.
Suureneva CO2 koguse tõttu on suurenenud tunduvalt põllumaade viljakus, Curtis (1996) uuring näitas, et uuringuperioodi 60 aasta jooksul ei suurenenud maailmas haritava maa osakaal, kuid saadava vilja hulk suurenes kolm korda. Seda illustreerivad järgnevad joonised.
Ometi peab ohtlikku saastegaasi eraldamist kõvasti kärpima, mille saavutamiseks on loodud erinevaid poliitilisi mehhanisme nagu Pariisi leping, ELi pakett „Eesmärk 55“, rohetaksonoomia jne. Need hõlmavad teiste asjade seas vähendada 2030. aastaks sõiduautode heitkoguseid 55% ja kaubikute heitkoguseid 50%, keelata alates 2035. aastast uued sisepõlemisautod, nõuda, et liikmesriigid toodaksid 2030. aastaks 40% oma elektrienergiast (ja hoonetes 49%) mittetermilistest allikatest, kohustada vähendama 2030. aastaks üldist energiatarbimist 36-39% võrra. Lisaks olgu öeldud, et Hiina, kes eraldab 33% kogu maailma CO2-st, on Pariisi kliimalepingu kohustustest vabastatud, samas Eesti 0.04% juures ei ole.
Mis see kõik maksma läheb?
Kumra & Wortzel (2021: McKinsey Global Institute) on hinnanud, et ainuüksi kapitalikulutuste suurus oleks 275 triljonit naela, et saavutada 2050. aastaks ülemaailmne nullilähedane heitkogus. Arvestades, et tegevuskulud on vähemalt kaks korda suuremad kui kapitalikulud, tähendab McKinsey hinnangul 825 triljoni dollari suurust kogukulu ehk 1,5-kordset ülemaailmset ettevõtte kasumit. Kõnealune kuluhinnang ei võta siiski arvesse, selle eesmärgi saavutamiseks vajalike tehnoloogiliste metallide nappust.
Soome Geoloogiakeskuse uuringu kohaselt oleks vastava nullenergia infrastruktuuri rajamiseks vaja järgmisi koguseid põhilisi seitset metalli, väljendatuna iga metalli ülemaailmse toodangu kordajana kalendriaastal 2019: liitium > 9000 aastat, vask > 180 aastat, nikkel > 380 aastat; koobalt > 1600 aastat, vanaadium > 67 000 aastat, grafiit > 6700 aastat; germaanium > 29 000 aastat (Michaux 2021). See tähendaks esimese järgu majandusliku analüüsi järgi kulu 54 kvadriljonit dollarit. Isegi kui arvestada, et täielikult roheenergiale ülemineku meeleolud ohustavad põhiliselt lääneriike, on kulutused selleks ikkagi kolossaalsed ning hoomamatud.
Eeltoodust ilmneb täiesti utoopiline poliitiline taotlus, laostada lääneriikide majandus, sest just lääneriigid liiguvad jõuliselt rohepöörde jõustamise suunas, ometi meile vaenulikud riigid nagu Venemaa ja Hiina võidavad, sest nende majandus püsib energeetiliselt konkurentsivõimelisem.
Matti Silla
Saue Vallavolikogu liige
Allikad:
B. Curtis. Wheat in the world. UN Food and Agriculture Organization. https://www.fao.org/3/y4011e/y4011e04.htm, 1996.
G. Kumra and J. Woetzel. What it will cost to get to net-zero. McKinsey Global Institute. https://www.mckinsey.com/mgi/overview/in-the-news/what-it-will-cost-to-get-to-net-zero, 2022.
S.P. Michaux. Assessment of the extra capacity required of alternative energy electrical power systems to completely replace fossil fuels. Geologian tutkimuskeskus, https://www.researchgate.net/publication/354067356_Assessment_of_the_Extra_Capacity_Required_of_Alternative_Energy_Electrical_Power_Systems_to_Completely_Replace_Fossil_Fuels, 2021.