Paul Oja: kust on tulnud ühine mõiste poliitikas ja kuritegevuses „ringkäendus“?

Ringkäenduse mõiste on pärit N. Liidu aegadest, sõna ise on otsetõlge vene keelest – круговая порука.

Gulagi sunnitöölaagrites kasutati seda vahel nii, et anti brigaadile mingi tööülesanne. Kui ülesanne kõige nõrgema töötegija suutmatuse tõttu täitmata jäi, siis kannatas kogu brigaad, karistus ehk sanktsioonid langesid osaks kõigile liikmetele. Brigaadi siseasjaks jäi siis süüdlast „kasvatada“, et tööplaan edaspidi täidetud saaks.

Organiseeritud kuritegevuse maailmas tähendab see, et kui rühma võetakse uus liige, siis lastakse tal kõigepealt mingi seaduserikkumisega enda lojaalsust tõestada. Tagamõte on selles, et kui uus liige on sooritanud samalaadse kuriteo kui teised, siis ei teki tal kihku politseisse joosta ja teised üles anda. Sel juhul jääb ta vahele ka ise.

Samade reeglite järgi elavad ja toimetavad teatud poliitikute ringkonnad.

Mul oli kunagi üks tuttav, kes oma ameti tõttu liikus – mitte päris eliidi tipus, kuid piisavalt kõrgel tasemel selleks, et poliitika köögipoolele mõni pilk heita. Tema jutustas, et seal uut tulijat muidu omaks ei võetud, kui ta polnud sooritanud mingit seadusevastast mahhinatsiooni. See tehtud, oli ta oma poiss ja võis vajadusel loota ka vastavate instantside ringkaitsele.

Ühe erakonna poolt sissesöödetud toiduahela ringkaitsetegevust on Eesti avalikkus võinud jälgida juba pikki aastaid. Kuid kompromati kogumisel on ka teistsugune, mitte vähem oluline otstarve.

Kompromat on samuti N. Liidust pärit lühend, mis tähendab kompromiteerivat materjali. Andmeid, mille abil on võimalik pigistada kõrist või mujalt rühma liiget, kes kellelegi teisele rühmas mingil moel ohtlikuks muutub.

Ma ei väida, et järgnev arutlus sündmuste taustateguritest tõele vastab, kuid tõenäoline see tundub. Sündmused ise olid ju kõigile näha – ainult jälgi ja tee järeldusi.

Kui EKRE Jüri Ratase reetliku petuoperatsiooni tulemusel 13. 01.2021 sai õnnestunult valitsusest välja puksitud, siis alustas Reformierakond koalitsiooniläbirääkimisi, üllatav küll, just selle erakonnaga, kes suuremõõdulise korruptsioonikahtlustuse tõttu olevat olnud sunnitud valitsusest tagasi astuma. Põhiline läbirääkija Keskerakonna poolt oli Mailis Reps.

Läbirääkimise käigus võis Repsi ja Kaja Kallast tihti koos teleekraanil näha. Mis välja paistis, oli peaministrikandidaadile kõike muud kui soodne. Energilise, enesekindla ja sõnaka Repsi kõrval nägi Kaja Kallas välja nagu närtsinud nõges.

Salalik ja upsakas peaministriks pürgija ei võinud niisugust konkurentsi ometi sallida! Tema õnneks oli – oletatavasti – süstemaatiline kompromiteerivate andmete kogumine tõhus olnud. Muud polnudki vaja, kui väike vihje Õhtulehele ja agarad „uurivad ajakirjanikud“ sööstsid ohtlikuks muutunud kaaspoliitiku jälile.

Probleem oli lahendatud. Inimene, keda on paar aastat süvariigi instantside rataste vahel väntsutatud, pärast enam ohtlikuks ei muutu, olgu ta lõppkokkuvõttes ka kuitahes süütuks kuulutatud. Ülejäänud kaasosalistele on aga antud tugev signaal: istu paigal ja ära säutsu, muidu… Üldsuse ees võib aga rinna rõngasse ajada: vaadake, kui tulemuslikult me korruptsiooni vastu võitleme!

Win-win-win olukord! Ühiskond aplodeerib! Vähemalt kuni usub ilusaks maalitud klantsfassaadi.

Ainult et neid uskujaid jääb kogu aeg üha vähemaks…

Paul Oja