Martin Helme Hanno Pevkurilt: “Kui kaitstud on Eesti?”

Martin Helme (EKRE) saatis Riigikogu liikmena kaitseminister Hanno Pevkurile (Reformierakond) kirjaliku küsimuse, et saada selgitust, kui kaitstud me oleme, kui on antud ära oluline osa relvastusest.

„Eesti on alates Venemaa täiemahulisest kallaletungist Ukrainale eelmise aasta veebruaris olnud kõige suurem panustaja Ukraina aitamisel. Arvestades meie rahvaarvu ja SKP-d, oleme olnud kõige suuremad relvaabi andjad Ukrainale nii SKP või per capita arvestuses,“ kirjutab ta. „Kieli Maailmamajanduse Instituudi (IFW) andmetel on Eesti panus Ukraina abistamisse olnud 1,1% SKP-st, mis on ligi kaheksa korda rohkem võrreldes Saksamaaga, ligi viis korda rohkem võrreldes USA-ga, neli korda rohkem võrreldes Suurbritanniaga ja tervelt 22 korda rohkem võrreldes Prantsusmaaga. Ületame oma panusega ka selliseid Ukraina lähiriike nagu Poola, Tšehhi, Slovakkia või Ungari.“

Helme kirjutab: „Selle abistamise käigus on Eesti andnud ära hulgaliselt eri liike relvi ja laskemoona. Avalikest allikatest on teada, et Eesti andis ära kõik meile kuulunud 122mm haubitsad koos kogu selle juurde kuuluva laskemoonavaruga. Lisaks oleme ära andnud kõik meie 155mm haubitsad koos arvestatava koguse laskemoonaga. Kokku oleme ära andnud kolme suurtükiväepataljoni jagu suurtükiväe relvasüsteeme. Avalike allikate põhjal on meil hetkel vaid 18 K-9 „Kõu“ liikursuurtükki, ehk ühe suurtükiväepataljoni relvastus, kusjuures need liikursuurtükid on tellitud mitu aastat enne Ukraina sõda. Taoline tegevus on kahtlemata Ukrainat aidanud, kuid tekitab põhjendatud küsimuse, kui kaitstud me ise hetkel oleme.

Eelnevaga seoses palub Martin Helme vastata kaitseministril mitmele küsimusele, mis puudutavad meie arsenali ja laskemoona varusid.