EPL avaldas mõneti märgilise loo vihakõne kohta ja selles on selge viide sellele, et alternatiivsed kanalid levitavad vihakõnet ja sellele on vaja lõpp teha. On olemas üks tõde ja selle monopol on peavoolu käes.
Midagi on toimumas selle tõega ja tegelikult on lood üsna halvad. Loobume seekord eufemismidest ja esitame otseteksti.
Küsige mõne ajakirjaniku käest naiivne küsimus, kuhu on kadunud see paljuräägitud objektiivsus?!
Tuleb ehk meelde see, kuis 90-ndatel hakati kõva häälega rääkima ajakirjanduse sõltumatusest ja objektiivsusest kui prerogatiivist?! Eeskujuks oli Lääne ajakirjandus, mis paraku erines tol ajal praegusest peavoolust kui öö ja päev ja seda kahjuks kehvemas suunas.
Kunagi kehtestati isegi kindel reegel – ilma mõlemat osapoolt ära kuulamata ära tule oma looga üldse lagedalegi, kuhu on see tänaseks päevaks kadunud? Sulle ei pruukinud samas see teine pool isiklikult üldse meeldida, kuid see pidi seal esindatud olema.
Paljudele polnud see muutus siinmail probleemiks, sest kirjutati sageli nii, et ridade vahelt võis ka kogu tegeliku loo välja lugeda ja see oskus oli rahval suuresti olemas, selle asemel oleme saanud tänaseks üliõpilase kandidaadi, kes üldse lugeda ei oska.
Kui varem võis objektiivsuse kadumise protsessi aimata, siis eriti värvikalt ja suisa silmatorkavalt tuli see objektiivsuse kadumine esile seoses Donald Trumpi ilmumisega poliitilisele areenile. Trumpist sai isehakanu, jälestamist väärivate konservatiivsete, see tähendab tagurlike vaadetega tegelane, kes ei sobi kuidagi kaasaegsesse maailma ja retoorika oli seejuures sapisem kui suvaline Jaak Kalju või tema kolleeg siinmail, kui kirjutati näiteks Neeme Järvist“ kui tegelasest, „kes vahetas oma tõelise ande juudaseeklite vastu välismaal“.
Kui näiteks siinsete ajalehtede esiküljel oli ära toodud, et need on EKP KK või ELKNÜ KK häälekandjad (sisuliselt muid polnudki), siis nüüd muutus asi anonüümseks ja seesama objektiivsus kadus loomulikult „rahva veelgi helgema tuleviku kindlustamise vajadusest lähtudes“. Käiku läks kõige jubedam peapartei ideoloogiline propaganda ja veelgi rafineeritumas vormis kui see, milles aastakümneid oli süüdistatud NSVL-i avalikku teaberuumi.
2016. aastal sai objektiivsus peavoolu ajakirjanduses kabelimatsu. Muidugi ilmus ka mõningaid selgitavaid teateraasukesi selle kohta, et Trump ja teised temataolised (konservatiivid) on nii jubedad, et võitluses nendega on kõik vahendid lubatud, kui nendega on ühel pool, siis hakkame aga jälle objektiivsust harrastama ja tõstame ajakirjanduse taas kõrgeimale professionaalsele tasemele!
Midagi sellist ei juhtunud. Algasid hoopis hästilavastatud mustade mässud ja meenub seegi, kui CNN-i reporter seisis ümberpööratud ja põlevate autode taustal ja kirjeldas afroameeriklaste „rahumeelseid aktsioone“. Kui kaugele võis sellega minna?! Aga ruumi oli veel küllaga. Ajakirjaniku kutse ja isegi eriala hävitamisest on lahtise tekstiga hakanud rääkima ka enne soliidseks peetud inimesed ja väljaanded tuginedes väidetavatele „uuringutele“.
Ja palun väga – loeme suurepärases inglise keeles teadet selle kohta, et juhtivad uudisteagentuurid teatavad otse, et loobuvad objektiivsusest seetõttu, et see olevat „valgete toimetuste rassistlik jäänuk“ – !!!
Решение возникло в результате серии интервью, проведённых бывшим исполнительным редактором The Washington Post Леонардом Дауни-младшим и бывшим президентом CBS News Эндрю Хейвордом. Sellisele järeldusele jõuti terve intervjuude seeria tulemusel, mis tehti endise „The Washington Posti“ tegevtoimetaja Leonard Downey Jr-ga ja CBS-i endise presidendi Andrew Haywardiga.
Meediategelased kinnitavad, et ajakirjanik peab objektiivsuse asemel kasutama oma isiklikke veendumusi, eelarvamusi ja kogemusi. Ajakirjanduslik objektiivsus olevat ebareaalne ja isegi enam – mittesoovituslik. Downey Jr kinnitab, et objektiivsus moonutab reaalsust ja seda standardit olevat „dikteerinud aastakümnete jooksul meestoimetajad valgetes toimetustes“. „The San Francisco Chronicle“ peatoimetaja Emilio Garcia-Ruiz on veelgi otsekohesem – „objektiivsus peab kaduma!“.
Asi peaks enam kui selge olema. Meie peavoolu usinad kirjutajad jooksevad siin nähtavalt vedurist veelgi eespool ja see, et Juhan Peegli kunagised õpilased Tartust on vait, on kuidagi märgiline ja eriti kurjakuulutav. Tõde peab saama asendatud lugudega, mis peegeldavad defineerimatut mitmekesisust ja sallivust ja esindavad salapäraste „vähemuste“ erihuvisid.
Downey Jr rõhutab isegi, et lugude mõlemapoolne kajastamine eriti rasside, naiste ja LGBTQ+-iga seoses, lisaks ka sissetulekute erinevuse, kliimamauutuste ja „paljude teiste“ igakülgne kirjeldamine häirib inimesi, kes kuuluvad teistesse gruppidesse, ja segab neil „õige tõe“ juurde jõudmist.
Caitlyn Carroll, endine Associated Pressi tegevdirektor kinnitab, et objektiivsus on standard, mille on kehtestanud valged ja piisavalt jõukad inimesed ja juba seetõttu tuleb see ära muuta. Faktide kontrollimise (vaata kasvõi meie nn. faktikontrolli!!!) instituut Poynter nõudis isegi kohalikelt jaamadelt vähendada nende lugude mahtu, mis kajastasid vägivaldset kuritegevust värviliste hulgas, kuna see olevat süsteemse rassismi kasvulava.
Sõda käib seega avalikult tõe vastu, nii lihtne see ongi.
Ülaltoodut tasuks igapäevaseid uudiseid kuulates-lugedes tõsiselt arvestada.
Andres Raid