Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kord ütlesime: “Fosforiiti? Tänan, ei!” Nüüd on sama aeg tagasi

-
08.02.2023
Vasakliberaalid on eesti rahva ajud nii ära pesnud, et Lauluväljakule ei too neid enam ei mure fosforiidi, venestamise ega suveräänsuse kao pärast.
© Scanpix

Tänast Eestit vaagides näeb üha selgemalt, et see vastab üha vähem neile põhimõtetele, mille alusel loodi Eesti riik 1918. aastal ja taastati 1991. aastal.

1918. aastal loodi Eesti rahvusriik, mitte multikultuurne riik, nagu üritatakse iseseisvusmafinesti sõnu “Kõigile Eestimaa rahvastele” väänates tõestada. Et luua eestlaste Eesti Vabariik, löödi tagasi sakslaste Balti hertsogiriik (landeswehr) ja venelaste Nõukogude Venemaa (bolševikud).

Mis on praegu rahvusriigist saamas? Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas Riigikogu infotunnis, et ametlikest dokumentidest võetakse välja eestluse ja rahvusluse momendid ning need asendatakse võõraste lõimimisega.

1988.-1991. aastatel väldanud laulva revolutsiooni ajal nõudis eesti rahvas venestamise ja massimigratsiooni lõpetamist, otsustamisõiguse toomise Moskvast Tallinnasse ning rahvusriigi taastamist. Kahe aasta eest võimule tulnud Reformierakond taastas NLKP algatatud tööjõu sisseveo endisest Nõukogude Liidust, olles sellega Tallinna ja suure osa Eestist täiesti venestanud, samuti on suveräänsus suuresti ära antud Brüsselisse ning eesti keelt ja kultuuri surutakse üha enam tahaplaanile.

Laulva revolutsiooni aga algatas mäletatavasti nn fosforiidisõda ehk protest NLKP plaani vastu alustada Eestis fosforiidi suurkaevandamist, millega kaasnenuks ka venelaste uus suurem sissevedu. Tollal suudeti see üldrahvaliku vastupanuga ära hoida, aga täna ilmselt enam mitte. Kui võtta aluseks see, kuidas kõik varasemad ideaalid on põrmu tallatud.

BNS vahendab: “Taasalustatud fosforiidiuuringud võivad viia tulevikus suure avamaakaevanduseni Toolse piirkonnas, kirjutab Virumaa Teataja. Esialgsed tulemused näitavad, et Rakvere, Aseri ja Toolse maardlast kõige perspektiivikam on Toolse. Aastatel 2023–2025 tehtavateks fosforiidiuuringuteks eraldas riik 6,1 miljonit eurot. Uuringuala suurus Toolse maardlas on 970 hektarit.

/…/Haruldased muldmetallid on fosforiidikarbikestes endas sees. Üheks selliseks on neodüüm, mida kasutatakse tugevate püsimagnetite tootmiseks, elektrituulikute generaatorites ja elektriautode mootorites. Kuid fosforiga koos leidub ka lantaani, tseeriumit, praseodüümi, samaariumi, euroopiumi, gadoliiniumi, terbiumi, düsproosiumi, holmiumi, erbiumi, tuuliumi, üterbiumi ja luteetsiumi. Muldmetallide sisaldus Toolse maardla kivimis on 300–400 ppm-i. See tähendab, et 300–400 osakest miljoni osakese kohta ehk siis 300–400 grammi tonni kohta. Kuid peale fosfori rikastamist tõuseb see eeldatavasti 1200 ppm-ile.”

Kui umbes 35 aastat tagasi sirutas fosforiidi järele NSVL, siis nüüd rohepööre, sest neid haruldasi muldmetalle on vaja selle jaoks, et luua “rohelised” asjandused. Tollal tõrjus rahvas selle agressiooni tagasi, aga kui võtta aluseks Laulva revolutsiooni põhimõtete hülgamise liberaalse-vasakpoolse valitsuse poolt, siis tallatakse jalge alla ka Fosforiidisõja ideaalid. Tollalgi oli just Toolse häirekella nimeks.

Aga eesti rahvas… tema kiidab nüüd juba kõik heaks, sest nüüd on hävitajateks “omad”. Peale eestlaste rahvusmeelse osa, kes ikka veel võitleb 1918. ja 1991. aasta ideaalide eest.

Uued Uudised