22.02.2023
EKRE sümboolika
Tartu Ülikooli teadur Martin Mölder nendib viimaseid Norstati populaarsusuuringuid kommenteerides, et EKRE on taas Keskerakonda selja taha jätmas ja Reformierakonnale lähenemas, kusjuures libauudisest sünnitatud infooperatsioon kukkus tõenäoliselt läbi.
“Paradoksaalselt võib siin EKRE-t mõnevõrra isegi aidata suhteliselt ebaõnnestunud katse neid vahetult enne valimisi Venemaaga siduda. Tühja koha peale on raske veenvat argumenti luua ning ilmselt näevad paljud valijad sellest suurema vaevata läbi,” räägib Mölder.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS-i koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 21,8 protsenti ja Keskerakonda 19,1 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus jätkuvalt vähehaavalt langeb ning võrreldes detsembri algusega on peaministripartei toetus praegu 4,6 protsendipunkti võrra madalam. EKRE toetus on viimase kahe nädalaga tõusnud 1,1 protsendipunkti võrra, Keskerakonnal ei ole viimaste tulemuste põhjal õnnestunud oma toetust rohkem kasvatada.
“Tõenäosus, et Keskerakond püüab EKRE kinni, enam nii suur ei tundu. Nende toetused võtsid suuna üksteisest eemale – EKRE toetus kasvas ning Keskerakonna oma kahanes,” märgib Mölder.
Kuigi Reformierakonna valimisvõitu Mölderi sõnul enam miski ei väära, on nende positsioon jätkuvalt nõrgenenud. “Eelmistel riigikogu valimistel kogusid oravad 28,9% häältest. Kõik märgid viitavad sellele, et nad teevad ka seekord oma tavapärase valimistulemuse, mõned protsendipunktid alla 30. Samas peavad oravad seekord palju enam oma valijaid hoidma, sest nii Eesti 200 kui ka Parempoolsed pretendeerivad ennekõike just praegustele Reformierakonna toetajatele,” ütles Mölder.
Kui Riigikogu valimised toimuksid praegu, siis saaks sellises Riigikogus Reformierakond 33 kohta, EKRE 24 kohta, Keskerakond 20 kohta, Eesti 200 kümme kohta, Isamaa kaheksa kohta ning sotsiaaldemokraadid kuus kohta. (BNS)