25.02.2023
Eile nägin ma meie kaitsejõudude juhatajat uues valguses. Vaatasin mingisugust ülekannet Estoniast – ja äkki tuli magus nostalgia peale. Et kunagi ammu olen seda juba näinud.
Alles see oligi, kui meie kaitsejõudude sõduritel kästi 9. mail mitte ärritada pronkssõduri juures koosviibijaid EV sõjaväelaste vormiga. No et pange kasvõi kirsad jalga ja pilotkad pähe, et keegi ei tunneks püha raevu. Nägin siis meie kaitsejõudude asjapulki punases kumas.
Siis kästi ajateenijatel „Tulilindu“ kohustuslikus korras vaadata. Siis nägin kaitsejõudude asjapulki nagu oleksid need pulgad kaarena taevas, igaüks eri värvi.
Ja eile nägin äkki kaitseväe juhti lillas valguses. Alguses ei teadnud, mida mõeldagi, aga siis tuli õnnis tunne peale. See oli äratundmisrõõm: tuli meelde oktoobrilastest klassivendade tolle aja kohta väga moodne släng. Et Fantomas ja Fantomas. Fantomas ütles, Fantomas vastas, Fantomas pani punuma. Ja veel see naljakas komissar Juve! „Milleks kahurite mass, Eestit kaitseb Fantomas!“
Ja ongi nii, head peolised! Ongi nii!
Ei julge venelased siia nägugi näidata. Ja kui näitavadki… Näitame nendele hirmsat Fantomasi.
„Ma hävitan selle maailma ja siis asun elama teisele planeedile. Heh-heh-heh-heh…“
Ivan Makarov