“Küll on hea, et lehmad ei lenda!”

Üks vana anekdoot räägib sellest, kuidas Brežnev ja Kossõgin jalutasid Punasel väljakul, ning kui üks linnuke Nõukogude liidrile õlale sirtsutas, ohkas too õndsalt: “Küll on hea!” Kui kaaslane sellise reageeringu üle imestas, selgitas Leonid Iljitš: “Küll on hea, et lehmad ei lenda!”

Selline suhtumine on poliitikas üsna tavaliseks muutumas. Kui samuraide Jaapanis oli teise mehe täislaskmine suurim häbistamine, mis eales võiks olla, siis liberaalses poliitikas suhtutakse sellesse ilmselt kui loomulikku asja.

Ühiskonnateadlane Peeter Espak kirjutab sotsiaalmeedias: “Hetkel näib tõesti kõige tõenäolisemaks uueks koalitsiooniks Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus. Keskerakond, EKRE ja Isamaa saaks samuti koalitsiooni kokku, kuid kas Keskerakond oleks nõus ise ca 5 kohaga valitsuses ning peaminister Helmega? /…/ Ehk kui kihla peaks vedama – pakun Ref-Kesk.”

Poliitilise kompromissina on see variant küll reaalne, aga kuhu jääb asjaosaliste endi moraal ja esteetika? Sest kuigi Reformierakond võttis küll värske kriminaali Kaja Kallase esimesse valitsusse oma partneriks, siis poolel teel laskis ta kaaslase üleni märjaks ja jättis häbiga maha. Keskerakonna ministrid saadeti erru meedia vahendusel ja edasi võtsid ülbed poliitoravad endale vähemusvalitsusega ohtralt aega uute puudllite leidmiseks.

Kui kerge on Keskerakonnal üsnagi värsket padureetmist alla neelata, et aga uuesti võimupiruka juurde pääseda? Tuleks ju läbirääkimisi pidada jätkuvalt Jüri Ratasel ja Kaja Kallasel, kellest viimane on alles jõudnud kunagise liberaalse partneri selga löödud noa varrukasse ära peita. Või leitakse uus Mailis Reps, keda hiljem kohtualtaril ühiselt ära veristada?

Kesk- ja Reformierakonna uus koalitsioon ei tuleks kuidagi elujõuline, sest kumbki poolt ootaks teiselt nuga selga (sai ju Taavi Rõivas kunagi sama sotsidelt ja Isamaalt), pidev selja taha kiikamine aga ei lase ettepoole vaadata. Või ongi võimupoliitikas valitsuste tööaeg reetmisest reetmiseni, nagu tegi Keskerakond ka Jüri Ratase teise valitsusega, eemaldamaks EKRE?

Valitsus koos EKRE-ga on kahtlemata ebamugav, sest rahvuskonservatiivid ütlevad kõik otse ja ausalt välja, sellega ei olda poliitkorrektses maailmas enam harjunud; pealegi ei lähe EKRE kompromissidele enda jaoks põhimõttelistes küsimustes – kuid alati võib kindel olla, et EKRE partneritele nuga selga ei löö.

Reformierakonna puhul võib Jüri Ratasel tõesti hea meel olla, et lehmad ei lenda – Kaja Kallase sirtsatuse mainepintsakule kannatab kuidagi ikka ära…

Uued Uudised