27.02.2023
Martin Herem
Kui poliitikud oma varasemaid sõnu ei mäleta, siis võivad nad oma jutuga rappa minna – nii juhtus ka tegevsõjaväelase ja tegevpoliitiku kindral Martin Heremiga.
ERR vahendab: “Osad riigid läänes otsustasid eelmisel aastal kuu enne Venemaa täiemahulise invasiooni algust ignoreerida informatsiooni, et sõda tuleb, ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem “Ukraina stuudios”.”
Paraku näitavad ammused uudised, et Herem ise töötas kaitsevõimekuste tõstmisele vastu ja seda paar kuud enne Ukraina sõda. Seda tegi kogu Kaja Kallase valitsus, hoolimata Riigikogu riigikaitsekomisjoni otsustest – näiteks kaitseminister Laanet pidas laenu toel keskmaa õhutõrje soetamist ennatlikuks.
30. novembril 2021 kirjutas ERR: “Kui riigikogu riigikaitsekomisjon tegi valitsusele ettepaneku võtta riigikaitselaenu, et sellega kiirendatud korras üles ehitada keskmaa õhutõrje, siis kaitseminister ning kaitseväe juhataja jäävad idee suhtes vaoshoituks.
“Eesti õhukaitse tagamiseks on võimalikud erinevad variandid, aga praegu laenu võtmine oleks võib-olla liiga ennatlik,” ütles kaitseminister Kalle Laanet.
Riigikaitsekomisjon võttis 25. novembri istungil konsensuslikult vastu pöördumise valitsusele, milles kutsus oluliselt suurendama kaitsekulutuste osakaalu sisemajanduse kogutoodangust ning otsustama keskmaa õhutõrje võime loomise aastaks 2025, kaaludes selleks vajaduse korral ka riigikaitselaenu võtmist.
Neljapäeval valitsuse arutusele tulevas ja eeldatavalt kinnitatavas riigikaitse arengukavas keskmaa õhutõrje loomist sellisel kujul sees ei ole, tõdes Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas. Ta lisas, et praeguste kaitsekulude raames ei oleks seda ka võimalik teha ilma muudes valdkondades järele andmata. Seepärast soovitaski riigikaitsekomisjon suurendada ka Eesti kaitsekulusid.
Endine kaitseväe juhataja, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras (Isamaa) ütles ERR-ile, et tema toetaks ka kindlasti riigikaitselaenu võtmist, aga sellega tehtava sisustamise jätaks ta kaitseväe juhatajale.
Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles oktoobri lõpus Postimehes avaldatud artiklis riigikaitsekomisjonis ette valmistatavat pöördumist kommenteerides, et selles toodud summad ei kajasta kaitseväe hinnangul õhutõrjevõime ülalpidamiskulusid ega ilmselt ka tegelikke soetamiskulusid.
“Võiks küsida lihtsa sõduri käest, kumba ta vajalikumaks peab, kas tankitõrje raketiheitjat igas rühmas homme või droonide ja rakettide eest mitte kaitsvat õhutõrjet paari aasta pärast pealinna kaitsmas,” kirjutas Herem.
Tema sõnul ei suudaks ettepanekus toodud keskmaa õhutõrje vahenditega tervet Eestit kaitsta, kuna rakettide lennuulatus on selleks liiga väike. “Kahtlemata on keskmaa õhutõrje puudumine oluline võimelünk Eesti riigikaitses. Kuid seda ei saa luua lihtsalt teiste võimete arvelt,” ütles kindral.
Herem rõhutas ka seda, et NATO liitlased ei ole Eestilt kunagi palunud keskmaa õhutõrje tagamist, et Eestile vajadusel appi tulla. Lisaks on õhukaitse üks kõige kiiremini Eestisse toodavaid relvastuselemente, märkis ta.
Kui sõda aga algas, tuli keskmaa õhutõrje valitsusel ikkagi kiiresti ära tellida. Aastaks 2025.
Uued Uudised