Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Ukrainlased keerasid Saaremaa vallavalitsusega raha pärast tülli

-
28.02.2023
Kus raha, seal tüli – kehtib ka ukrainlaste kohta.
© UU

Uued Uudised vahendavad järgneva uudise seetõttu, et see näitab eredalt, kuidas sõjapõgenikud muutuvad üliruttu pretensioonikateks külalisteks, kes hakkavad vastuvõtjaid süüdistama, samuti võib eeldada, et tüli tekitas mõni “inimõiguslane”, kes soovitas ukrainlastel nõudmisi esitama hakata.

BNS vahendab: Saaremaa Kogula endises hooldekodus elavate sõjapõgenike ja vallavalitsuse vahel tekkis arusaamatus riigi antud üüritoetuse kasutamise küsimustes ning ukrainlased süüdistavad vallavõime pettuses, kirjutab Saarte Hääl.

“Peame juhtunut pettuseks ja nõuame alalise eluaseme eest edasiseks tasumiseks selle raha täies ulatuses tagastamist,” seisab kollektiivses kaebuses, mille Kogula ukrainlased saatsid veebruari keskel Saaremaa vallavalitsusele.

Tüliõunaks on igale sõjapõgenike perele alalise elukoha üürimiseks ette nähtud riiklik 1200-eurone üüritoetus, mida aga Kogula elanikud ei näinudki. Kõigepealt lubati ukrainlastel ajutiselt Kogulas peatuda alates eelmise aasta maikuust kuni aasta lõpuni, kuid nüüd peavad nad hiljemalt märtsi lõpuks valima, kas asuda elama Sõmera üüripinnale või üürida pind vabaturult.

“Seepärast ongi päevakorda kerkinud uuesti üüritoetuse küsimus, mida teist korda kahjuks vormistada ei ole võimalik. Sellest ka ilmselt elanike pahameel,” selgitab Saarte Häälele vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Piret Tenno.

Tema sõnul olid Kogulasse asunud põgenikud ühed esimestest tähtajalise üürilepinguga elama paigutatud elanikud. Sestap taotles vallavalitsus iga sõlmitud lepingu osas tehtud kulude katmiseks riigilt üüritoetust.

“Kõikide elanikega vormistas sotsiaaltöötaja üüritoetuse nende endi juuresolekul. Seda, kuidas nad tol hetkel selle toetuse tähendusest aru said, on raske kindlaks teha, kuid asjaolusid neile kindlasti selgitati,” räägib Piret Tenno.

Eelmisel kevadel ei teadnud Tenno sõnul keegi, kui kaua sõda kestab või kui pikaks ajaks keegi kavatseb Kogulasse elama jääda.

Takkajärgi aga arvavad ukrainlased, et vald on eksinud, kui kasutas riigi antud hüvitist Kogula pindade remondiks ja ettevalmistamiseks. “Sõjapõgenike arusaam on, et hüvitise kasutus on nende otsustada,” ütleb abivallavanem Riina Allik Saarte Häälele.

Ta kinnitab, et vallavalitsus kasutas hüvitist sõjapõgenikele mõeldud ruumide remontimiseks ja mööbliga sisustamiseks. “Võimalik, et vallavalitsus oleks saanud hüvitise põhimõtet ja kasutamist konkreetses olukorras sõjapõgenikele toona paremini selgitada, kuid selles osas me veel selgitame asjaolusid,” lisab ta.

Kogula üürnikud aga väidavad oma pöördumises, et tegid kõik remonditööd eluruumides ise ja oma kuludega. Sestap väidavad nad, et kõigilt maja elanikelt, ka neilt, kellega üürilepingut ei sõlmitud, nõuti alusetult 1200 eurot. Nad lisavad, et üürilepingus on pealegi kirjas, et üürnikud ei pea kandma mingeid lisakulusid.

Vallaametnikud aga kinnitavad, et ühekordset hüvitist on võimalik maksta üürileandjale või kellelegi teisele, kes on teinud eluruumiga seotud kulutusi, või kasutada üüritasude ettemaksuks. See, kas toetus kantakse üürnikule või üürileandjale, on kokkuleppeline.

“Vald üürileandjana omas õigust saada läbi üüritoetuse tehtud kulutused kaetud,” kinnitab Tenno. “Samas on vald kahte peret, kes kaebuse esitasid, korteri tagatisraha osas eraldi toetanud.”

Nii võibki juhtuda, et varsti hakkavad sõjapõgenikud vastuvõtjariigiga kohut käima…