01.03.2023
Kenno Põltsam
Meile räägitakse mõistuse ajastust, ühe protsendi erakond reklaamib end mõistuse häälena ning erakond E200 nimekirjas kandideeriv näitleja ütleb EKRE valijale, et ei soovi diskuteerida termini “mõistus” üle. Aga kas mõistuse olemasolu on peamine, mida poliitiku puhul väärtustada?
Tegelikult ei näita mõistuse ehk sünnipärase IQ tase veel seda, milline inimene sa oled. Teame ju seda et kõiksugu sarimõrvarid ja võimu juures olevad sotsiopaadid omavad tihti keskmiselt kõrgemat IQ-d. Madalama IQ tasemega kurjamid paistavad kergemini silma ning satuvad vangi või hullumajja. Ei saa öelda et kurjamitel pole mõistust, nad lausa kasutavad seda ja teinekord väga edukalt.
Kultuurieliidi ja haritlaskonna hulgas peaksid justkui olema kõik mõistust kasutavad inimesed. Aga kindlasti ka arstide hulgas! Nägime ju alles hiljuti teadusliku maailmapilti, kui inimesed kahte lehte löödi ja neile vaktsiini pähe solki sisse süstiti; kes protestis, sai nuia.
Kuidas aga seletada seda kui erakond E200-le poolehoidu näitav, ajalugu tundev mees, süüdistab EKRE-t selles, mida E200 oma programmis lubab (eutanaasia, vaenukõne) ning mida Kallase valitsus praktiseeris (apartheid). Ei! Mitte EKRE poliitika ei vii meid 1930-ndate Saksamaale, vaid seda teeb sotsialistliku ühispartei poliitika, kui nad võimule tulevad.
Siit kooruvad välja erinevused ajalooõpetuse ja ajaloofilosoofia vahel. Samuti näeme et inimene võib kasutada oma mõistust maksimaalselt, kuid määravamaks saab milline on tema positsioon millelt ta kõneleb: intelligent võib olla teinekord paras demagoog!
Inimeseks olemise kvaliteeti näitab siiski see, kuidas ta tajub objektiivsust. Kui inimese ruumiline vaatlusväli on kahe dimensiooniline, tema meelest ongi kõik pakitud tänasesse maailma, kus kõik on subjektiivne ning ideoloogiline – siis ongi tulemuseks “intelligentne idioot” – sa võid olla haritud, ent sinu moraalne pale on kehvake.
Seepärast ei peakski pidama diskussiooni selle üle, kas poliitiline kandidaat on mõistusega või mitte, vaid pigem tuleb küsida, kes sa inimesena oled: milline on sinu moraalne kompass. Ka valimislubadusi tehes tuleks pigem rääkida mide tehakse ja kes ollakse, kui seda et mida lubatakse.
EKRE-t seepärast ei sallita, et meie inimeste ruumiline vaatlusväli on laiem ning sotsiaalne närvikava on tundlikum kui seda on nn liberaali oma. Kes peab end ateistiks, kes usklikuks, kes kritiseerib enam COVID-i poliitikat, kes paneb rõhku sündimuse teemale, kes kritiseerib enam korruptsiooni ning kes enam justiitssüsteemi – meie olemegi rahvaerakond, Konservatiivne Rahvaerakond. Meie kandidaadid omavad lisaks mõistusele ka kõrget moraalset palet, see määrab meie poliitikute kvaliteedi.
Kenno Põltsam, Kuusalu EKRE