01.03.2023
Eino Vaher
Juhuslikult on mul päris korralik haridus. 1989. aastal lõpetasin tollases TPI majandusteaduskonnas tööstuse planeerimise. Niisiis sama eriala, nagu paljud tulevased kuulsusrikka Hansapanga asutajadki.
Ega kursusekaaslasedki mingid äpud ole. Mõnigi neist on pressinud end Eesti 600 rikkaima hulka. Või töötavad toredatel lugupidamisväärsetel ametikohtadel. Ning kuigi pole ma end ära süstinud ega ealeski oma nägu katnud, eelmisel suvel liitusin ka EKRE-ga, ometi kutsutakse nüüd juba halli habemega maleõpetaja endiselt iga-aastastele vahvatele sünnipäevapidudele.
Et ehk on temalgi midagi tarka või vähemalt naljakat öelda. Olen tänulik.
Mõnikord lähme vaidlemagi. Kuidas muidu. Oma põhimõtteid peab ju kaitsma. Poliitikast me väga ei räägi. Meil on teisigi jutte. Vahel siiski.
Viimatisel kokkusaamisel teatas üks neist kaaslastest, et EKRE poolt ta ei hääleta. Lisas aga kohe, et kui rahvuskonservatiivide esimees Martin Helme temaga kohtumas käis, siis Martini põhimõtted majandusest talle väga meeldisid. Mõnus oli neid sõnu kuulda. Mitte ainult sellepärast, et EKRE põhimõtted saja töötajaga tehasedirektorile meeldisid. Vaid ka see, et meie peaministrikandidaat mitte ainult ei ringreisita mööda Eestimaad ja tee valimispropagandat, vaid külastab ka ettevõtteid ja uurib, kuidas nende elu veidigi paremaks muuta.
Sest sõbrad! Asju, mida tuleks teha teisiti, on kogunenud väga palju. Liigagi palju. Elektrihindade pöörane tõus ja sellega kaasnev rahva elatustaseme langus. Toiduainete hinnad on tõusnud pea kahekordseks. Ettevõtete raskused, millest iga päev lehtedest teada saab. Laste sündimuse järsk vähenemine. Välismaa pankade meeletud kasumid ja selle eest justkui tänutäheks mingid räpased rahapesuskandaalid. Määratud trahvirahadest ei näe Eesti loomulikult undki. Need laekuvad osavamatele riikidele. Ladudes mädanevad mahakandmisele kuuluvad vaktsiinid. Nagu kuulda, saabumas on uus kogus. Muret pole, maksumaksja maksab sellegi jama kinni. Rahvusriigi hävitamine koos sinna juurde kuuluva kellelegi pimesi kuuletumise ja koogutamisega. Süüdimatu valetamine ja kultuuri hääbumine.
Küsisin ühes raamatupoes, millist raamatut enim ostetakse. Vastus oli, et loomulikult eneseabiraamatuid. Aitab.
Vahel mulle tõesti tundub, et mängiksime justkui mingit kindla stsenaariumiga äraandmist. Anname vabatahtlikult oma nuppe ära. Males äraandmist ei tunta. Küll olen isadelt kuulnud, et kui nemad veel noored olid, oli toredaks tavaks teha oma väljavalituga partii malet. Oma tulevasel siirast rõõmu tundes võita lastes. Küll oli mõni mees hiljem kurtnud, et ta nägi hirmsat vaeva, et hilisem naisuke talle lõpuks ometi lihtsa mati ära paneks. Vahel oli õnnegi.
Kabes on äraandmine hoopis populaarsem. Võidab mängija, kes kõik oma nupud vastasele esimesena ära sööta suudab. Päris peenike mäng. Kuigi mulle endale väga ei meeldi. Rahvasuus kutsutakse seda vedelaks. Vedelamängimise aeg peaks nüüd küll otsas olema. Tugevamini tuleb mängida, daamid ja härrad! Ning õiget kabet ka. Male on tegelikult veelgi parem.
Head inimesed, ärge peljake rahvuslike jõudude esile tõusu. Olen täiesti veendunud, et need valimised võidab EKRE ja et Martin Helmest saab meie järgmine peaminister. Väga hea peaminister. Kogu rahva ja ka ettevõtjate peaminister.
Eino Vaher, maleõpetaja, EKRE fraktsiooni Rakvere linnavolikogu liige