01.03.2023
Valetav peaminister.
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul läheb möödunud aasta Eesti majanduses ajalikku mitmikkriisina – kõrged energia ja toiduainete hinnad, geopoliitiline risk, kinnisvara hindade tõus ja langus, üldine ebakindlus ja piiratud võime kohaneda. Uute Uudiste toimetus lisab, et kõige selle taga on Kaja Kallase kaheaastane valitsemine, mille tagajärjeks on kõik allpool kirjeldatu.
Uusküla ütles BNS-ile, et kõik see on pannud Eesti majanduse langema juba alates eelmise aasta algusest. “Praeguseks ajaks on mitmikkriisist põhjustatud langusvalu olnud märksa suurem kui koroonast põhjustatud raskused. Sesoonseid faktoreid arvesse võttev aastane kahenemine 4,4 protsenti on jätnud vähesed puutumata. Keskmisel palga ostujõud on aga langenud enam kui 10 protsenti. Väga vähesed on näinud sissetulekute kasvu mis kataks hinnatõusu,” märkis ta.
Majandust hoidsid mitmikkriisis Uusküla sõnul üleval heroiliselt Eesti pered, kes jätkasid tarbimist aasta jooksul kiires tempos. “Sellise suure hinnatõusuootuse taustal oli väga loomulik, et prooviti raha enne ära kulutada kui see väärtust kaotab. Paraku realiseerunud kõrged hinnad ja varasemalt kulutatud raha tähendab seda, et pole enam midagi kulutada. Aasta lõpp tõi kaasa juba tarbimise languse. Langus pole aga olnud veel suurusjärgus kui palju vähenesid reaalsed sissetulekud ja kui palju jääb raha alles peale laenumakseid,” nentis Uusküla ja lisas, et kõrge inflatsioon on majandusele ohtlik, mida oli selgelt näha ka 2021–2022 aasta jooksul.
“Eesti olukord mitmikkriisis on palju hullem kui teistel Balti riikides. Läti ja Leedu majandused on oluliselt paremini kohanenud keerulises majanduskliimas. Nende kinnisvarahindade buum oli väiksem kui Eestis ja tulevik paistab positiivsem,” osutas ta.
“Suure majanduslanguse taustal on negatiivse uudisena ka aasta lõpus valitsussektori negatiivne panus. Selle asemel, et majandust keerulisel ajal toetada, on valitsussektor langust süvendamas. Käesoleval aastal on valitsuse kulutused planeeritud suuremaks kui eelmisel aastal. Samuti on Euroopa Liidu uus eelarveperiood algamas ning koroona taastemeetme rahad mõju omamas. See toetab kasvu lähiajal,” märkis Uusküla.
Praegusest langusest suuremaks probleemiks kujuneb peaökonomisti sõnul see, et puudub arusaam, kuidas Eesti majandus jõuaks tagasi eelnevale kasvutrendile. “Käesoleva aasta majanduse väljavaade on pigem nõrk ja kasv jääb minimaalseks. Ka 2024 aastal pole oodata, et kaotatu tagasi tehtaks,” nentis ta.
Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta kokkuvõttes möödunud aastal 1,3 protsenti, neljandas kvartalis langes SKP võrreldes 2021. aasta sama perioodiga aga koguni 4,1 protsenti.
Suurima positiivse mõjuga olid koroonakriisist taastunud majutus ja toitlustus, mida toetasid vähemal määral mitmed teised tegevusalad. Tugevama negatiivse panusega paistsid silma kinnisvaraalane tegevus, energeetika, kaubandus, põllumajandus ja finantstegevused, teatas statistikaamet.