02.03.2023
Evelin Poolamets
Riigi edukuse mõõdupuu ei peaks olema avatus välismõjudele, vaid meie rahva elukvaliteet, rahulolu ja jõukus. Möödunud aastal startisime inflatsiooniga maailma tippu. Eelmisel aastal oli Eestis igakuine inflatsiooninumber aastases võrdluses üle 20 protsendi juba alates maikuust. Aasta kõrgeim oli see augustis, kui tarbijahinnad kerkisid aastases võrdluses 25,2 protsenti. Kuigi see teeb meid kõiki kiirkorras vaesemaks, ei plaaninud Kaja Kallase valitsus suurt midagi ette võtta.
Eesti Energia eelmise aasta kasum küündis 1,5 miljardini. 1,5 miljardit on hoomamatult suur summa. Et seda paremini mõista, teeme lihtsa arvutuse ning jagame selle summa Eesti rahvaarvuga. Tulemuseks saame imikust raugani iga inimese kohta 1000 eurot. See raha koguti meie kõigi taskust.
Ma olen nõus Lääne-Virumaa suurettevõtjaga, kes ütles, et riik ei peaks iga hinna eest teenima ettevõtlustulu. Riigi ülesanne on luua tingimused selleks, et ettevõtetel oleks võimalik rohkem uusi väärtusi luua, mille pealt omakorda makse koguda. Samas, kui vaadata Euroopa ühisturul olevaid teisi riike, siis nemad ei ole jätnud oma tootjaid hätta, vaid on taganud läbi mitmete toetuse neile konkurentsivõime. Näiteks oleks võimalik taastuvenergia tasud võtta ära kõikidelt tarbijate õlgadelt, sarnaselt Soomega. Hiljuti läks sama teed Tšehhi Vabariik. See parandaks nii elanike toimetulekut ja oleks suureks abiks energiaintensiivsele tööstusele, mida on haavatava grupina rõhutatud pea kõigis Euroopa liidu soovitusmeetmetes.
Samal ajal, kui Kaja Kallas peab erinevates meediakanalites debatte teemal, kui hästi kõik on ja nimetab mistahes kriitika valetamiseks, kirjutab suurettevõtja ja Reformierakonna asutajaliige Neinar Seli, et majanduses puudub praegu kindlus ning näha on peataolekut. Palju ettevõtteid paisatakse müüki ning pakkumiste hulk on üha suurenenud.
Reformierakonna juhitud valitsus tapab kuldmune munevaid parte ehk ettevõtjaid, ega võimalda neil senistel tingimustel tegutseda. Selline majanduspoliitika ei saa olla jätkusuutlik. Majanduskasv tekib väärtuste loomisest, mitte abirahade maksmisest. Ettevõtjad ei vajaks toetusi, kui saadakse tegutseda normaalsetes turumajanduse tingimustes. Lääne-Virumaa töökohad on eriti löögi all, sest CO2 maksude all ägav Kunda tsemenditehas on oluliselt tootmist vähendanud ja Estonian Cell teeb tootmiskatkestusi. Olen Rakveres näinud ka väikeste toitlustusettevõtete uksel silte – täna peame pausi, sest energia hind on liiga kõrge. Puidu- ja mööblitööstused sulgevad uksi.
Eesti ettevõtete konkurentsivõime on löögi all. Valitsus vastutab selle eest, et ei kavatsegi nendele võimalust anda. Ettevõtlusminister Kristjan Järvan kirjutas koguni, et saagu ise hakkama ja tegelegu innovatsiooniga. Vabandust, aga see oli ju valitsus ise, kes neile võimatud tingimused lõi!
Energiahindasid peab jõuliselt alandama, et kasvaks ettevõtete tootlikkus, säiliksid töökohad ja rahvusvaheline konkurentsivõime. Kui konkurentsivõime säilib, kasvab ka inimeste palk ja ostujõud ning riigi eksporditulu, mis omakorda võimaldab rahastada haridust, tervishoidu, kultuuri, riigikaitset ja tõsta pensione. Siin ongi vastus, kust raha valimislubadusteks tuleb. Ikka tervest majanduskeskkonnast ja elujõulisest tööstusest.
Energiajulgeolek tähendab seda, et peame hoidma energeetilist isevarustatust ning taskukohast hinda. Selleks on vaja hoida põlevkivi tootmisvõimsused alles ning tasandada rohepöörde mõjusid, mida kavandatakse äärmiselt järsuna. Juba 2030 peame reformierakonna plaani järgi olema taastuvenergia peal. See on nagu Hiinas tehtud Mao „Suur hüpe“. Eestis aga on rahvatarkus – ära sülita vanasse kaevu enne, kui uus valmis. Kui majanduse olukord rohepöörasuse tõttu veelgi halveneb, ei jätku raha ka riigikaitse kiireks tugevdamiseks ega pensionide tõstmiseks.
EKRE plaani alusel tagatakse Eesti tarbijale jälle mõistliku hinnaga elekter ning kütused. Seni, kuni Eesti ei suuda veel toota tuumaenergiat, on meie energeetika selgrooks riigile kuuluvad ja riiklikku tellimust täitvad elektrijaamad. Hindu saab alla suruda. Seda tõestas EKRE osalusega valitsuse poliitika, mis viis suurima hindade languseni Euroopas.
Me ei hakka praeguse valitsuse kombel Euroopa kõrgeima hinnatõusu tingimustes käsi laiutama, vaid tegutseme otsustavalt. Alandame diisli-, bensiini- ja gaasiaktsiisi Euroopa Liidu miinimumini. Eesti Energia kuulub riigile ehk eesti rahvale ja üüratud kasumid tuleb inimestele ja ettevõtetele tagasi anda.
Toimetulek on nende valimiste võtmesõna. Kui me ei suuda tõhusalt inimestele appi tulla, siis me valitsusse ei lähe. Toimetuleku parandamiseks tahame alandada ka toiduainete ja ravimite käibemaksu ning hinnaralli kompenseerimiseks maksta pensionäridele aastas ühe lisapensioni.
Evelin Poolamets, EKRE volikogu esimees, Vinni vallavolikogu liige