03.03.2023
Otepää vallamaja
Iga päev võib meediast lugeda uudiseid Võrust Viimsini kohalike kogukondade võitlusest kodukohtade elukeskkonna päästmiseks otsusetegijate teerulli eest. Nursipalust on saanud üks sümbol, riigi ja rahva vastasseisu ere näide. Aastaid tagasi sai sealse rahva kodude kaitsel otsustavaks 10 volikogu liikme ootamatu käetõstmine polügooni laiendamise poolt. Liblika efekt – 99st hektarist on tänaseks saanud tervet Lõuna-Eestit ohustav plaan 9000 hektarisest polügoonist… Kes need kohalikud tegelased olid, kas keegi neist selle otsuse eest ka vastutas? Muidugi mõttetu küsimus, meil ju isikliku vastutust ei eksisteeri.
Ka Otepääl on oma “nursipalu”. Jutt on UPM Kymmene OY tööstuspiirkonna laiendamisest vahetult linna elamuteni, muutes seni kehtinud üldplaneeringut. Praegune, valdavalt parkmetsa, puhke-, haljasala-, ja pereelamumaa, muudetakse tootmismaaks. Kaks (2019 ja 2022) algatatud detailplaneeringut hõlmavad kokku 32,9 ha linna elamutega piirnevat ala. Planeeritakse ehitada tootmishooned, puidu ladestusplatsid, settetiigid ja muu tehasele vajaminev infrastruktuur. Neli aastat kestnud vastasseisu juba praegu vineeritehase müra ja haisu mõjuväljas elavate inimeste ning valla otsusetegijate vahel võib iseloomustada ütlusega – las koerad hauguvad, karavan läheb edasi!
Mõlema detailplaneeringu algatamises toodi välja, et keskkonnamõju strateegilise hindamine (KSH) või hindamata jätmine otsustatakse pärast keskkonnamõjude eelhinnangu koostamist. Eelhinnangu eesmärk oli otsustada, kas mingi tegevus võib avaldada olulist kahjulikku mõju loodusele ja seab ohtu inimese tervise, heaolu ning vara. Eelhinnangud ka tehti ja volikogu otsustas nende põhjal detailplaneeringute KSH-d mitte algatada. Seda vaatamata ilmselgetele küsitavustele nii tehtud uuringutes kui ka järeldustes.
Nendes eelhinnangutes peetakse oluliseks probleemiks ainult müra. Kõik muud tegurid, sh. tööstusega kaasnevad kütuse, fenoolide, formaldehüüdide jt. mürgiste ühendite reostuse oht pinna- kui põhjaveele, ulatuslikud ehitustega kaasnevad kaevetööd jmt. ei ohustavat inimeste tervist ega loodust.
Dokumente lugedes tekib rohkem küsimusi, kui saab vastuseid. Nii ei arvestata eelhinnangute järeldustes olemasoleva ja planeeritud tegevusest tuleneva kumulatiivse müra ja saastekoormusega. Juba praegune ööpäevaringne tööstusmüra kahjustab mitte ainult tehase läheduses elavaid inimesi, vaid ka detailplaneeringute piirist ainult 70m kaugusel oleva Natura-linnukaitseala linnustiku pesitsemist. Lihtsurelikule jääb arusaamatuks, kuidas hoitakse ööpäevaringne müra ja hais tehase territooriumi piires, nagu lubatud? Tegemist siiski natuke kergema substantsiga kui vedelik või tahke ollus… Müra on vaikse ilma ja sobiva tuulesuunaga kuulda isegi ca 9km kaugusel Sihval.
Otepää üldine elukeskkonna kvaliteet, miljööväärtus langeb veelgi. Raskeveokid kulgevad läbi metsa ja linna. tehase territooriumilt suunatakse sadevesi kraavi, mis suubub vaid 700 m kaugusel asuvasse Neitsijärve. Samas on Pühajärve puhkekeskus üha rohkem hädas järve uusnähtuse, suplusranda katva nn. musta mudaga. Möödunud suvel oli kuulda nii kohalike kui ka külastajate poolt eriti suurt nurinat. Pühajärve Sinilipp – järve, puhta ranna kvaliteedimärk aastast 1999 (esimene Baltikumis) – on juba ammu läinud. Neitsijärve ja Pühajärve reostuskoormus tõuseb tööstusala laienedes veelgi. Keskkonnakaitse eksperdid aga probleeme loodusele ega konkreetselt Pühajärvele ei näe.
Nii Rahandusministeerium kui ka Terviseamet osutasid eelnõu aluseks olnud eeluuringute olulistele puudustele ja ebadekvaatsetele järeldustele. Ekspertide 16-le kriitilisele küsimusele ja konkreetsetele ettepanekutele vastas vald iseenese tarkusest 16 korda: “Mitte arvestada”. Põhjenduseks-õigustuseks toodi needsamad uuringute väited ja tegemata tööd, mida ministeeriumid kritiseerisid. Terviseameti hinnangul on KSH põhjendatud ja vajalik, Rahandusministeerium pidas uuringuid ebapiisavaks ja nõudis kordusuuringuid.
Vaidlusaluste planeeringute kõrval on juba aastaid teine konfliktikolle, linna rohevööndi Kullalaane metsa kauaaegse hooldamatuse ja lagedaks raiumise probleem, mis on otsapidi jõudnud kohtusse… Aga Otepääl kapis kolle, st. elukeskkonna halvenemise probleeme, ju pole, oh ei!?
Tundub, et enamusel volikogu liikmetel ei ole kordagi tekkinud küsimust, MIKS üldse on vaja linna elumajade külje alla laiendada juba niigi probleeme tekitavat tehast? Elukeskkonnaga seonduvates konfliktides on tavaliselt argumendiks loodavad töökohad ja maksutulud. Mitu linna elanikku saab tööd Kymmenes? 2022 IV kvartalis oli firmas töötajaid 255, teenides töötaja kohta firmale 52 142 euri kasumit, (kasumitootlus 18.2%-i). Pole paha.
Soomlastest omanike huvi on loomulikult kasum, selleks tehas ehitatigi. Aastaid tagasi veeti töölisi bussidega mujalt sisse ja linnast oli kohalike andmetel inimesi tööl vaid paarikümne ringis… Mis olukord on praegu? Saast ja tervisekahjustused jäävad ju kõigi linnaelanike ja lähiümbruse kanda. Kasulik Otepää kui piirkonna turismivärava mainele ja puhkemajanduse ettevõtlusele? Kuidas on kahjudega, on keegi mingitki analüüsi teinud? Kui müra ja hais veelgi suureneb, siis on terve linn koos lähiümbrusega kinnisvaraturul kukkumas… Puhkajaid, matkajaid, spaakülalisi, uusi elanikke jt. meelitatakse aga endiselt puhast loodust, Pühajärve, rahu ja vaikust nautima.
Vallas tundub olevat “sotsiaal-majanduslik analüüs” üldse tundmatu mõiste. Kui senised arenguga seotud otsused on olnud õiged, miks siis Otepää linnas elas 1996. aastal 2491 inimest ja 2022 alguseks vaid 2114? 30 aastat tagasi oli Otepää piirkond täielikult eestikeelne ja vene keelt võis kuulda vaid siin treenivate N.Liidu olümpiasportlaste suust. 01.01.23 seisuga elas Otepää vallas 29-st rahvusest sisserändajat, sh. 144 ukrainlast ja 86 venelast. Linna sissekirjutanute arv tõusis viimase aastaga 30 inimese võrra, 2144-ni (01.01.23). Vallavanem tundis heameelt, et rahvaarv tõuseb ja kinnitas, et kõik on oodatud…
Kas ikka on põhjust nii väga rõõmustada, kui omad samal ajal Otepäält minema kolivad ja mõnes poes ei saa kohalik enam eesti keelega hakkama? Noortest on enamik lahkunud ja kohale jäänud vaid üksikud. Mis toimub ettevõtluses, turismimajanduses, kuidas peatada valla ääremaaastumine? Analüüsiks ehk põhjusi, miks pole mitmeid olulisi 20-25 aastat tagasi püstitatud eesmärke siiani saavutatud? Ainult spordist ei piisa ja kauni ja puhta elukeskkonna hävitamine probleeme ei lahenda.
Kui aga volikogu liikmete hääletamise juurde tulla, siis paneb see küll imestama. Ainult konservatiividel oli teema kohta oma arvamus. Kas tõesti ei ole keegi neist 14-st k.a. 19. jaanuaril volikogus KSH mittealgatamise poolt hääletajatest mõelnud, MIKS ta üldse sel toolil istub? Mis tunne on, kui kasvõi ÜKS inimene minu rumaluse, hoolimatuse või ükskõiksuse tõttu sureb, saab tervisekahjustuse või olulist varalist kahju? Igal volikogu istungil otsustatakse ju millegi olulise üle. Südametunnistusega inimesel oleks raske selle teadmisega edasi elada ja peeglisse vaadata. Volikokku valitud inimesi ju usaldati ja nad vastutavad oma valijate ees. Kas ka päriselt? KES vastutab ilmselgelt kohalikest inimestest ülesõitmise eest, paljude elu mõjustavate otsuste tagajärgede eest? Aga, KES nad sinna valitsema valis? Kes tegi – ise tegi. Lõpuks peab iga valija iseendaga tõtt vaatama ja osa sellest vastutusest enda kanda võtma. On ju iga omavalitsus oma juhtide ja nende valijate nägu. Omavalitsus omakorda on riigi kõrgemate valitsejate peegelpilt.
Nii et ka praegusel parlamendi saadikute valimistel koputagem kaasteeliste südametunnistusele ja julgustame neid korraks oma peaga järele mõtlema. Valigu ikka kandidaate mitte sileda näolapi, libeda poliitkorrektse jutu või pakutava vorstijupi, vaid nende seniste tegude järgi. Meie valikust sõltub, mis nägu on me riik ja kodukoht. Kas lepime lauslolluste, vohava korruptsiooni, inimestest ja loodusest pideva ülesõitmise ning aina laieneva kuristikuga “esimese” ja “teise “ Eesti vahel? Või valime ausamad-targemad juhid ja parema tuleviku…
Võtkem vastutus ja olgem hoitud.
Monika Prede
Otepää LV keskkonnanõunik 1992-2001
EKRE Otepää juhatuse liige