E-valimiste usaldusväärsus: kuidas propagandistid omaenda võttest selili lendavad

Puhkenud on tormiline e-valimiste kaitsekampaania. Kolmandal märtsil üllitas Eesti Päevaleht analüüsile pretendeeriva nupukese pealkirjaga “Kuidas „varastatakse“ valimised? EKRE retoorika avab ohtliku Pandora laeka, mida näppis Donald Trump”.

Propagandaartikli mõte on tõestada, et EKRE levitab samamoodi nagu Donald Trump valeinfot, et valimisi võidakse võltsida. Raske on muidugi uskuda, et nii kapitaalselt reha peale astutakse, kuid autoritel on see siiski õnnestunud. Fakt on nimelt see, et valimisvõltsingutele viidanud Donald Trumpil oli täielikult õigus. USA presidendivalimisi võltsiti enneolematus mastaabis ja selle kohta on faktiline tõestusmaterjal. Enda arvates osavad narratiivi punujad hoopis kinnitavad kahtlust, et valmisi võidakse võltsida.

Videosse on kutsutud mitmeid tuntud inimesi, kes peaks just nagu tõestama, et jutud võimalikest valimisvõltsingutest on vale. Vaatame punkthaaval, kui hästi see neil õnnestus.

Keegi Lynn Sweet Chicago Sun-Times’ist väidab, et Donald Trump valetas, kui ennustas enneolematu mastaabiga valimispettust. Kahjuks on hoopis Lynn Sweet see, kes valetab. Praeguseks on olemas suures koguses faktilist materjali, mis kinnitab valimisvõltsingut. Muuhulgas läksid mängu surnute hääled, samuti võimalus piiramatu arv kordi hääletada, kuna valijate isikut ei tuvastatud. On leitud sadu tuhandeid Donald Trumpile antud hääli, mis olid kõrvaldatud ja minema visatud. Leitud on tõendid selle kohta, et valimismasinates toimus häälte nihutamine. See, et liberaalsed jõud fakte eiravad, ei tee neid olematuks.

Tarmo Jüristo, propagandarühmituse SALK liige ja tubli harrastusanalüütik, tõi samuti välja, et Trump ennustas USA poliitika suurimat pettust kirja teel hääletamise abil. Jüristo kõneles küll sellest, kui ohtlik on jätta mulje, et keegi saab valimispettuse teel ebaausalt võimule, kuid libises sobivasti üle faktist, et valimispettus leidiski päriselt aset. Millegipärast ei suuda lugupeetud analüütik mõista, et reaalne valimispettus on ohtlikum kui oletused selle toimumise kohta.

Muidugi on ohuna välja toodud USA Kapitoolumil toimunud mäsu ja üritatakse näidata, et see olevat puhkenud just nimelt Donald Trumpi “valelike” sõnavõttude ja isikliku õhutamise tõttu. Paraku on ka selles vallas selgunud, et tegemist oli liberaalide provokatsiooniga, mida selle paljastamisest hoolimata siiamaani kasutada üritatakse.

E-valimiste uurija Mihkel Solvak väidab, et valimised ei saa võltsitud olla, kuna EKRE sai eelmistel parlamendivalimistel 33,4% häältest. Ühelt uurijalt võiks muidugi natuke küpsemat loogikat eeldada. Ükski võltsimine ei toimu nii, et kõik hääled antakse ühele erakonnale, teised ei saa üldse midagi. Millegipärast ei köitnud uurija tähelepanu seik, et E-valimiste liider Reformierakond sai E-hääli mitte 30%, vaid ligi kolm korda rohkem kui pingereas järgmine erakond. Selline anomaalia peaks uurijatel kõik häirekellad üürgama panema, aga siin – ritsikate sirin vaikses öös.

Vabariigi valimiskomisjoni liige, õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel: häälte kantimine on võimatu, kuna “seda süsteemi on korduvalt nii auditeeritud kui uuritud nii akadeemiliselt kui rahvusvaheliste organisatsioonide poolt /…/ siiamaani see süsteem on vastanud kõikidele rahvusvahelistele nõuetele”. Millised on “kõik rahvusvahelised nõuded”, millele süsteem vastavat, pole teada. Sujuvalt libisetakse mööda faktist, et tõeliselt sõltumatut rahvusvahelist auditit on kardetud nagu tuld. Süsteemi ei ole mitte kordagi piisava põhjalikkusega kontrollitud. Mitmed rahvusvahelised eksperdid on süsteemile üheselt negatiivse hinnangu andnud, otse välja öelnud, et seda ei tohiks kasutada.

Saates jäetakse mulje, et paberhääletust olevat isegi lihtsam võltsida kui tehnoloogiat. Siin jäetakse tähelepanuta, et tehnoloogia võimaldab võltsida märkamatult ja väga suures ulatuses. Paberhäälte võltsimine on küll võimalik, aga märksa riskantsem ja kohmakam. Kui me retoorika kõrvale jätame ja teiste riikide praktikat vaatame, siis suurem osa e-valimisi katsetanud riike on pöördunud tagasi paberhääletuse juurde, kuna inimesed usaldavad seda rohkem. Paberhääletuse metoodikat on silutud ja parandatud üle saja aasta. Kui Mihkel Solvak väidab, et mida rohkem inimesi asjaga seotud, seda lihtsam võltsida, siis ta eksib. Tõde on risti vastupidine.

Olari Koppel: ühtegi väärtegu ega rikkumist tuvastatud ei ole. Küsimus: aga kas neid otsitud on? Kui objektiivselt on tegelikke riske hinnatud? Kui väärtegu annaks valitsevale erakonnale kasulikud tulemused, kui suur on tõenäosus, et seda tõsimeeli uurima hakatakse?

Video lõpp läheb päris imelikuks. Tarmo Jüristo viskab õhku fraasi “[nad ütlevad], et siin on valemänguga tegemist, et siin on varastatud valimistega tegemist, see kindlasti tuleb”. Tegemist on ennetava rünnakuga, mida vahelejäämist kartvad pahategijad sageli kasutavad. Vihjamine sellele, nagu võiks võltsinguna näivad valimistulemused massirahutused esile kutsuda ja hakata vihjamisi rääkima mingitest ennetavatest meetmetest, on päris vastutustundetu. Või plaanitaksegi pettuste varjamiseks samasuguseid provokatsioone nagu USA-s?

Ausatel inimestel soovitan asja rahulikult võtta, minna valima 5. märtsil valimisjaoskonda ja liberaalse frondi visklemist rahulikult pealt vaadata. Tõde tõuseb ja vale vaob, rabelegu sealjuures palju tahes.

Karl Olaf Rääk

Viited
[1] VIDEOANALÜÜS | Kuidas „varastatakse“ valimised? EKRE retoorika avab ohtliku Pandora laeka, mida näppis Donald Trump
https://epl.delfi.ee/artikkel/120151798/videoanaluus-kuidas-varastatakse-valimised-ekre-retoorika-avab-ohtliku-pandora-laeka-mida-nappis-donald-trump