VELLO KÕHELIK: „Mis maa see on?“

“Millest mõtled?“, küsib FB mult iga kord. Küsiksin valimispäeva künnisel vastu Siiri Sisaski laulusõnadega: „Mis maa see on…“? Mis riik see on?

Miks VALIMISPÄEV, mitte VALIMISTE NÄDAL? Aga see komejant eelneval nädälal on mu meelest väljamõeldud värdmoodustis kehtiva valitsussüsteemi laitmatuks jätkamiseks. Põhiseaduse järgi peavad valimised olema ikka veel ühetaolised, mitte eel- või e-valimiste võimalusega.

Selle riigi taasloomises osalesid koos aateliste rahvuslastega Ülemnõukogus ka „sovjetid“. Kadunud Tiit Madisson ütles selle kurva tõsiasja välja, et Eesti jäi desovjetiseerimata. Tundub, et ei ole olnud võimalikki sovjette riigiaparaadist eemal hoida, kuna ei jätkunud sirgeseljalisi rahvuslasi või said mõnedest kollaborandid meie iseseisvust taunivate suurriikide valitsustega. Nii algaski meie vaese riigikese järk-järguline ümberehitamine. Sotsialismi sugemetega heaoluriigi aretamise kuvandi varjus on märkamatult jõutud riigikorrani, mida ma nimetaksin fašismitunnustega parasiitlikuks ringkäenduskapitalismiks. Elementaarseteks tunnusteks on teatud ideoloogia kehtestamine, kontroll meedia üle ja suuretteõtete korporatiivsus valitsusrežiimiga. Täieliku diktatuurini ei olegi enam pikka sammu, on vaid ootelolevate orjastavate seaduste äravormistamine.

See riik on üles ehitatud juba eeldusel, et elamisväärne elu on võimalik vaid teiste arvelt, s.t.süsteemi loomulik osa on varastamine/ärastamine – vargus on auasi! Väga „trendikas“ on ka väljend „optimeerimine“, s.t. vähem makse maksta või üldse mitte maksta.

Kokkuvõtteks: ma ei saa nõus olla paljude kenade inimestega, kes „austavad kõiki valikuid“. Ma ei saa austada valikuid, mis viivad meie rahva kiirrongiga kuristikku. Toetades totaalset vargussüsteemi on selle valija kas süsteemist kasusaaja või manipuleeritud ning piiratud silmaringiga tegelane, kes ei oska esitada küsimusi, ei vaevu otsima pealkirjade alt sisu ega fakte. Miks peaksin austama valijat, kes korruptiivse režiimi toetamisega kaudselt ka minu tagant varastab?

Nagu seadus sätestab, ei õigusta seaduse mitteteadmine selle rikkumist. Samuti ei saa Põhiseaduse mittetundmise ja mõtlemisvõimetusega õigustada selle rikkujate toetamist.

Parandage meelt, kallid kaaskodanikud – veel on võimalus!

Vello Kõhelik on endine Eesti Raadio ja ansambli Ruja helirežissöör, kes on salvestanud ka eesti muusika ühe ilusaima Urmas Alenderi ballaadi „Vaiki kui võid“.