08.03.2023
Valimisjaoskond Rakveres
Kõrvutades valimisealiste elanike arve ning valimisnimekirjade muutuste arve, siis torkab silma mõndagi. Valimisnimekirjade “suureks puhumisega” on juba eelnevalt tagatud võimalus laiemaks mänguruumiks. Selgusetu on aga seose puudumine elanike arvude muutuse ning valijate nimekirjade muutuse vahel.
Võrreldes 2019. aastaga on valimisealise elanikkonna arv kogu Eesti piires kahanenud 0.22%.
Seejuures on valijanimekirjades kasvanud valijate arv 8.9%. Kui, võrreldes 2019. aastaga, jaoskondades antud hääled kahanesid -7.3% siis e-hääled kasvasid kokku 26.4%:
Siit küsimus: kuidas on selgitatav, et valimisealise elanikkonna kahanemisega samaaegselt kasvas valijate arv valijanimekirjades?
Ehk ajaperioodil, mil valimisealiste elanike arv Eestis kahanes 13 779 inimese võrra kasvas valijate arv valimisnimekirjades 78 709 inimese võrra? Kust tulid need lisavalijad?
Puudub igasugune seos valimisealiste elanike arvu muutustes ning valijate arvu muutustes valijanimekirjades.
Seos (korrelatsioonikoefitsient) muutustes valimisealiste elanike arvudes ning valimisnimekirjas olevate valijate arvudes on -0.0111 ehk olematu:
Küsimus: kuidas on selline anomaalia elanikkonna arvu muutuse ning valimisnimekirja muutuse vahel selgitatav? Miks on valijate arv valimisnimekirjades vaid kasvanud samas kui elanike arv piirkondades on enamjaolt kahanenud?
