24.03.2023
Ajakirjanik Andres Raid.
Näib, seda vähemalt valitsusjuhi sõnavõttude põhjal, et Eesti on Venemaale sanktsioonide kindlamakäelisem elluviija ja lisaks ka kehtestaja. Tegelikkus on halastamatu ja ei jäta Kallase jutust kivi kivi peale.
2022. aasta majandustulemuste põhjal võib öelda, et kaubavahetus Venemaa ja EU on mõnevõrra suurenenud ja mis eriti märgiline – see on saavutanud maksimumi alates 2014. aastast. Import Venemaal on kasvanud 25% ja moodustab rahalises väärtuses 203,4 miljardit eurot. Euroopa kaupade import Venemaale on seejuures vähenenud 38%.
Eriline tundub Eestist vaadatuna tõsiasi, et Venemaa eksport on suurenenud just Balti sadamate kaudu, Leedu on siinjuures kõige väiksem tegija kolmest. Huvitav küll, kuid tegemist on siinsete valitsejate kahetise arusaamaga sanktsioonidest Venemaa suhtes. Verbaalselt pole suuremat Venemaa hukkamõistjat kui just Eesti ja Läti, kuid füüsiliselt pole neil Venemaa eksporditulu vastu ka midagi. Alles hiljaaegu polnud kolme Balti riigi osakaal selles sfääris üle 25%, nüüd on asi kardinaalselt muutunud.
Ühe argumendina nähakse siiski Brüsseli soovi muuta Venemaa Soome lahe äärsed sadamad üdini sõltuvaks Eesti ja Läti sadamatest ja mõjutada seeläbi kogu Leningradi oblasti majanduse arengut, kuid see on praktikas sama hästi kui teostamatu.
Ja siiski – Läti Baltiv Container Terminal kasvatas esmakordselt oma mahtu üle 10% ja suurest sõprusest hoolimata oleme siin kõigepealt lätlastega siiski konkurendid. Lätlaste konteineriveod löövad rekordeid, 2022. aasta tulemused ületavad eelmise aasta omi rohkem kui 16% võrra. Selline kõrge tase on säilinud ka selle aasta alguses ja näitab vaid edasist tõusu. Lätlaste Freeport of Riga Authority ütleb otse, et sõda ja sanktsioonid „on positiivselt mõjunud“ sellele majandusharule. Allpool on näitena ära toodud Ventspilsi sadama käive:
Üksikasjadesse süüvimata on tähelepanuväärne, et sõjaeelse jaanuariga 2022 on sadam käivet selle aasta jaanuaris tubli 40%! suurendanud, nafta ja diisel voolavad edasi, Eurokomisjon selgitab õigustades, et kui Venemaa toodangut segades tekib uus tollikood, siis on kõik korras!
Eesti on selles kõiges endiselt aktiivne osaline, Valgevene mets sõidab endiselt Euroopasse ja eriti kõige kõvemat häält tegevasse Poola, Soome gaasifirma Gasum annab teada, et trahvide vältimiseks ajab ta Venemaaga äri edasi kuni 31. detsembrini 2031, Saksa „Berliner Zeitung“avastas „kurgivandenõu“, mille kohaselt Bronishe hulgiturule saabuvad regulaarselt vene rekad kurkidega firmalt „Gorkunuv“, Tšehhi majanduse tugihoob metallitööstus saab endiselt toorme „sealt kust vaja“ läbi Kasahstani – seda nimekirja võiks pikendada.
Kui nüüd lõpuks keegi lihtsameelne küsib, et kas siis sanktsioone ei ole või, siis vastus on kiire, et „muidugi on, ei pennigi agressorile!“, kuid reaalsus võtab siiski oma.
Andres Raid