29.03.2023
Eesti Pank
Eelmine valitsus on laristanud nii palju, et puudolevad numbrid võtavad silme ees kirjuks. Kui uue valitsuse kokkupanemisel tuli osapoolte ette rahandusministeeriumi esindaja riigi rahakoti seisu selgitama, ilmnes, et ligi miljard on miinuses.
Nüüd aga on selgunud, et riik seisab silmitsi 1,5 miljardi eurose eelarve puudujäägiga. Eelarve puudujääk suureneb sel aastal miljardi euro võrra ehk 3,8 protsendini sisemajanduse kogutoodandust, kui uus valitsus ei tee otsuseid, mis mõjutavad riigi tulusid ja kulusid, leidis Eesti Pank teisipäeval avaldatud majandusprognoosis. Varasem eelarve puudujääk oli alla 0,5 miljardi euro.
Eesti Pank peab oluliseks eelarvedistsipliini taastamist, et vältida riigi võlakoormuse ja intressikulude kasvu ning leevendada hinnatõusu survet majanduses. Võlakoormuse kasvu kontrolli alla saamise eesmärgist peaks Eesti lähtuma isegi siis, kui Euroopa ühtsed eelarvereeglid peaksid muutuma väiksema võlakoormusega riikide jaoks lõdvemaks.
„Riigieelarve on keerulises olukorras,“ tõdes Eesti Panga president Madis Müller Postimehele. „Sel moel jätkates kasvab võlakoormus püsivalt ja intressimaksed moodustavad järjest suurema osa Eesti riigi kohustustest. Meie soovitus on, et valitsus võiks pingutada, et tulud ja kulud paremasse tasakaalu saada.“
Poliitikasse ta sekkuda ei taha, sestap sisulistest soovitustest hoidus, kuid tõdes, et paari aastaga eelarve tasakaalu viia on ebareaalne.
Muide, Eesti Pank ise jäi oma investeeringutega eelmisel aastal 157 miljoni euro suurusesse kahjumisse ning tegu on suurima kahjumiga keskpanga investeerimisajaloos.