30.03.2023
Riigikohus
Riigikohus juhtis täna tähelepanu sellele, et elektroonilise hääletuse korraldus on vaja senisest põhjalikumalt seadusesse kirja panna, kuid jättis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valimiskaebuse rahuldamata.
EKRE vaidlustas elektroonilise hääletamise tulemused Riigikogu valimistel, sest e-valimised ei vasta põhiseadusele, leides, et võimalike rikkumiste tõttu pole ka valimistulemused legitiimsed.
Riigikohus leidis nagu varem ka valimiskomisjoni, et kaks EKRE kaebust tuli jätta põhiosas läbi vaatamata, sest need esitati alles pärast seaduses paika pandud tähtaega.
Samas selgitas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium neist kaebustest ajendatuna võimalikke põhiseaduslikke probleeme, mis on seotud elektroonilise hääletusega.
Kolleegium märkis EKRE kaebusi puudutanud otsuses, et elektroonilise hääletamise korraldus tuleneb praegu Riigikogu valimise seadusest ning valimiskomisjoni ja valimisteenistuse aktidest. Reeglistik on tugevalt kaldu seadusest alamalseisvate õigusaktide poole ning sellest ülevaate saamine võib olla keeruline ka heade õigusteadmistega inimestele.
Kolleegiumi hinnangul on mõistetav, et tehnoloogia kiire arengu tõttu võib olla keeruline leida head tasakaalu seaduse muutmise protsessiga kaasneva jäikuse ning tegeliku elu muudatuste ja vajaduste vahel. Sellest hoolimata on seadusandjal põhiseadusest tulenev kohustus panna valimisseadustesse piisavalt üksikasjalikult kirja reeglid kõigis olulistes valimisi puudutavates küsimustes, et tagada kontroll ja avalikkuse usaldus valimiste vastu.
Riigikohtule esitatud kaebustes on elektroonilise hääletamise usaldusväärsust ja vastavust põhiseadusele pannud aastate jooksul korduvalt kahtluse alla nii valijad ja vaatlejad kui ka kandidaadid ja erakonnad. Kolleegiumi hinnangul on neid ajendanud eelkõige hääletamisel ilmnenud tehnilised tõrked või valimiste korraldamisel tehtud inimlikud vead, mõnetist umbusku on põhjustanud ka e-hääletuse korralduse ja tehnilise külje raskesti mõistetavus. Vabariigi Valimiskomisjon pole seni pidanud e-hääletamist ära jätma, peatama või lõpetama.
“Pideva tehnoloogilise arengu ning kasvavate ühiskondlike ootuste tõttu vajab elektroonilise hääletamise korraldus seadusandja ja täitevvõimu järjepidavat tähelepanu. Seda eriti olukorras, kus niisugust hääletamisviisi eelistab juba üle poole valijatest,“ rõhutas Riigikohus.
Kuna Riigikohus on praeguseks lahendanud kõik valimiskaebused, mis on seni kohtusse jõudnud, seega kuulutatakse ilmselt valimistulemused välja.
Riigikohtu otsusele esitas konkureeriva arvamuse riigikohtu esimees Villu Kõve, kelle hinnangul tulnuks kaaluda e-hääletuse reeglite põhiseaduspärasuse hindamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.
Loe lisaks: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-taotleb-riigikohtult-e-haaletuse-tulemuste-tuhistamist/