31.03.2023
Kui spordis ei tohi miski ebatäpne olla, siis poliitikas ja eriti valimistel võib teha nii valestarti kui ka muud moodi sohki. Pilt on illustratiivne.
Spordihuvilised teavad täpselt, kuidas jooksuradadel jälgitakse ülitäpselt, et stardis keegi varem ennast lahti ei lükkaks ja finišis mõõdetakse saabumist sajandiksekundi täpsusega – poliitikas tundub kohtunik kõrvale vaatavat ja valimistel on võimalik valskusega tulemust teha.
Igal pool elus on nii, et mistahes toiming usaldust ei ärata, siis selle kasutamisest loobutakse ja tulemusi ei arvastata. Nii tähtsa asja juures nagu valimised aga võib justkui kitsaskohti olla.
Riigikohus juhtis tähelepanu sellele, et elektroonilise hääletuse korraldus on vaja senisest põhjalikumalt seadusesse kirja panna, kuid jättis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valimiskaebuse rahuldamata. Riigikohtu otsusele esitas konkureeriva arvamuse riigikohtu esimees Villu Kõve, kelle hinnangul tulnuks kaaluda e-hääletuse reeglite põhiseaduspärasuse hindamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.
Sellega on otseselt välja öeldud, et e-valimistes on vajakajäämisi ja kui neid on, siis ei saa ju seda valimiste osa legitiimseks pidada. Paraku otsustas vabariigi valimiskomisjon riigikogu uue koosseisu registreerida. Nii jääb sellele koosseisule mittelegitiimsuse silt külge.
Kuivõrd Eesti on koos Venemaaga ainsad e-valimiste sellisel kujul kasutajad, siis mainekahju Eestile sellest aina süveneb. Põhjanaabrid valivad sel nädalavahetusel Eduskunda, kui e-valimisi ei kasuta, Eesti aga kinnitas tõendatud vajakajäämistest hoolimata valimistulemused.
Reformierakond üritab meeleheitlikult tõestada, et nendega koos ollakse Läänes, kuid vähemalt valimiste osas ollakse kaugel Idas, lausa kuskil Baikali taga. Selliseid kaheldavaid valimisi lubavad endale sellised riigid nagu Moldova, Aserbaidžaan või mõned Balkanimaad.
Vasakliberaalse leeri valitsedes veereb Eesti tagasi nõukogulikku seadusruumi, kus kõigest on lihtsalt “p…ui”, peaasi, et võimule saab jääda.
Uued Uudised