Riigikohus on otsuse e-valimiste kohta langetanud ja uus Riigikogu koosseis kinnitatud. Aga mida me järeldame riigikohtu esimehe Villu Kõve seletustest?
Me saame otsesõnu teada, et probleeme elektrooniliste valimistega on, kuid selleks oli kohtul liiga vähe aega, et asju põhjalikult läbi kaaluda, pealegi jäädud kaebustega hiljaks. Nimelt tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul valimispäevast. Nii ka tehti, kuid kohtu ja valimiskomisjoni vahel läks palliveeretamiseks.
Mis me sellest saagast siis välja loeme? Seda, et protsess pole päris õige, aga las ta läheb nagu ta aastaid on läinud, äkki järgmisteks valimisteks saab veidi kohendada.
Teisisõnu – praegune Riigikogu koosseis ja selle poolt valitav valitsus ei ole legitiimne! Aga see kõik ei näi suuremat osa häirivat.
Et lugu oleks faktipõhine, siis paar tsitaati ERR-i vastavatest uudisest:
“Riigikohtu otsusele e-valimiste osas esitas konkureeriva arvamuse riigikohtu esimees Villu Kõve. Tema hinnangul tulnuks kaaluda vähemasti reeglite põhiseaduspärasuse hindamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. “Kaebaja on püstitanud riigikogu valimiste käigus küsimuse, kas olulised elektroonilise hääletamise reeglid peaks täpsemalt sisalduma seaduses või vähemasti valitsuse määruses ning nende kehtestamine ei peaks olema delegeeritud valimiskomisjonile ja riigi valimisteenistusele. Need väited korduvad kaebustes valimistest valimistesse ja vajaks edasiste vaidluste lõpetamiseks riigikohtult selget seisukohta,” leidis Kõve.
Kõve märkis, et riigikohus on seda seisukohta väljendanud juba 2019. aastal, kuid paraku ei ole neid reegleid seaduses või valitsuse õigusaktides senini täpsemalt lahti kirjutatud ning elektrooniliste valimiste reeglid on jätkuvalt põhiosas kehtestanud valimiskomisjon ja riigi valimisteenistus. Ehk olukord pole paranenud.”
Teiseks: „Riigikohtu esimehe hinnangul võiks seadusandja kaaluda valimisõiguse tõhusama teostamise huvides valimiskaebuste lahendamise andmist kiirmenetluse korras halduskohtutele, kes tegelevad igapäevaselt asjaolude tuvastamisega, edasikaebeõigusega otse riigikohtule. “Vähemasti tuleks riigikohtule jätta ajaliselt mõistlik võimalus esitatud kaebusi ka sisuliselt hinnata. Ajalise surve vältimiseks ei peaks valimistulemuste väljakuulutamine olema vältimatult seotud kaebuste lahendamisega.“