04.04.2023
Kaotajast Sanna Marinist kõvasti käpardlikum Kaja Kallas oskas endale võidu nihverdada.
Vaid kuuajase vahega toimunud parlamendivalimised Eestis ja Soomes näitasid täiesti erinevaid tulemusi ja seda lõunapoolse riigi maine kahjuks.
Euroopas valitsev kobarkriis mõjutab nii Soomet kui Eestit võrdselt, aga valimisprotsessid kihutasid vastassuunas. Soome naispeaminister Sanna Marin kaotas võimu, Eestis aga Kaja Kallas kindlustas.
Kui Soomes jagunesid võidukohad rahvuskonservatiivide (Põlissoomlased), paremtsentristide (Koonderakond) ja vasakpoolsete (sotsiaaldemokraadid) vahel enam-vähem võrdselt (vastavalt 46, 48 ja 43 kohta), siis Eestis võttis Reformierakond 37 kohta ja tema kloon Eesti 200 14 kohta ehk kokku parlamendienamuse. Meenutagem, et reitingutabelites on alati RE edu korral vähenenud E200 toetus ja vastupidi, seega on sisuliselt tegu ühe erakonnaga.
Ehk siis Soomes jaotus toetus erinevate maailmavaateliste jõudude vahel, Eestis aga läks täispakett vasakliberaalide kätte. Soomes vahetus poliitiline võim, mis lisab riigile demokraatiat, Eestis aga jätkub Reformierakonna stagneeruv valitsemine, lihtsalt uute poliitpuudlitega.
Soomes polnud seejuures e-valimisi. Eestis aga algas juba esimene e-valimiste päev ämbriga, kus valijarakendus saatis paljud valesse valimisringkonda. Päris valimispäeva õhtul aga tekkis kummaline segadus e-häälte väljatoomisega, kusjuures justkui oodati, et selguks paberhääletamise tulemused, et siis vastavalt serveerida e-hääletuse tulemused. Valimiskaebustega toodi välja rida riiveid nii põhiseaduslikult kui ka valimisprotsessis, kuid justiitssüsteem kuulutas kõik õigeks, vaid suunurgast poetades, et oli vajakajäämisi.
Otsekui vastandina Eestile oskasid soomlased omad valimised korrektselt läbi viia, kusjuures tulemusedki olid usutavad ja riigi demokraatiat kinnitavad. Eestis jäid kõik kahtlustused e-valimiste osas alles ja võimendusid kõvasti, vasakliberaalse koalitsiooni edu tundub anomaaliana ja valimiskampaaniat rikkus räige infosõda ühe Politico artikliga.
Soome kandus pikka aega küll vasakliberaalsesse sohu, kuid nagu enamikes Lääne-Euroopa maades, on seal demokraatia aluspõhi sedavõrd tugev, et valimised toovad välja tegeliku ühiskonna jagunemise. Eesti jääb paraku kõiges valimistega seonduvas pigem Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu leeri, kus valimiste õigsuses ei saa kuidagi kindel olla.
Uued Uudised
