05.04.2023
Äsja sai minu õiglustunne sellise löögi, millest ta enam ehk ei toibugi. Meie president on väga “tähelepanelik” ja kuulutab põhiseadusevastasteks igasuguseid asju, nagu oli see punamonumentide eemaldamise seadus, mis oli koostatud riigis kehtiva karistusseadustiku alusel.
Aga samas ta tõsiseid põhiseaduse rikkumisi ei pea miskiks. Olin veendunud, et riigikogu valimised jäävad välja kuulutamata, sest need toimusid tõesti põhiseaduse vastaselt
Põhiseaduses on kirjas, et Riigikogu liikmed valitakse proportsionaalsuse põhimõttel v a b a d e l valimistel. Valimised on ü l d i s e d, ü h e t a o l i s e d, o t s e s e d . Hääletamine on s a l a j a n e
Meil kasutatav e-hääletus ei vasta ühelegi neist nõudmistest. Seega on e-hääletus põhiseadusevastane. Ja nende alusel saadud valimistulemus õigustühine. Aga seda ei tunnistanud ei Riigikohus, kes jättis kõik kaebused rahuldamata, ega riigi president, kes jättis kasutamata oma kohustuse valimised tühistada ja korduvvalimised välja kuulutada. Mis riigis me elame?
Olen uhke naabrite soomlaste üle, kes ka äsja valisid oma riigi juhte. Ja rahul ning õnnelikud olid nii rahvas kui ka riigi juhtimise etteotsa valitud inimesed. Ei mingeid susserdamisi ega salasobinguid. “See on demokraatia ja rahvas on oma sõna öelnud. Edasi saab elu Soomes minna ainult paremaks,” oli endise peaministri hinnang. Millal Eesti rahvas saab jõuda sellise tõdemuseni? On väga valus ja kurb!