Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

EKRE: Eesti rahvastiku olukord on kriitilisem kui kunagi varem iseseisvuse taastamise järel, aga valitsus kavatseb seda veelgi halvendada

-
18.04.2023
Tühi häll
© Kuvatõmmis

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas peaminister Kaja Kallasele arupärimise, milles uurib, miks ei ole võimuliidu eesmärkide hulgas Eesti rahvastiku olukorra parandamist.

 

Arupärimise üle andnud EKRE fraktsiooni liige Jaak Valge juhtis tähelepanu, et loodud võimukoalitsiooni lepingus esineb termin “rahvastik” ainult ühel korral ning selgi puhul seoses piirkondliku arengu tasakaalustamise vajadusega.

Jaak Valge

„Sõna “sündimus” puudub üldse. Ometi on alust hinnata, et Eesti rahvastiku olukord on kriitilisem kui kunagi varem Eesti iseseisvuse taastamise järgsel ajal,“ ütles Valge.

Eelmisel aastal registreeriti 11 588 sündi. Eesti rahvastikustatistika andmed ulatuvad aastasse 1919 ning kunagi varem ei ole alla 12 000 sünni Eestis registreeritud. 2022. aastal vähenes sündide arv võrreldes 2021. aastaga 13%.

“Laste saamise edasilükkamisega ei ole sündide arvu vähenemist võimalik põhjendada, sest erakordselt järsult vähenes ka kohortsündimuskordaja. Ka laiemad ja ajutised sündmused nagu sõda Ukrainas ei põhjenda kaugeltki sedavõrd järsku langust. Meie lähiriikides jäi sündide arvu langus 6–10% piiresse,“ ütles Valge.

Valge juhtis tähelepanu, et narkosurmade arv on viimastel aastatel kasvanud ning 2022. aastal üle kahe korra kõrgem kui 2021. aastal. Registreeritud HIV nakkusjuhtude arv kahekordistus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga.

Oodatav keskmine eluiga sünnimomendil (77,2 aastat) oli 2021. aastast viimati madalam 2012. aastal. Tervena elatud aastad (56,5) on vähenenud alates 2020. aastast. Ka ravi ja ennetusega välditavate surmade arv on viimastel aastatel kasvanud.

Erakordselt madala sündide arvu ja jätkuvalt kõrge surmade arvu tõttu oli Eesti loomulik iive 2022. aastal negatiivne (üle 5700). Kui veel 2013. aastal oli eesti keelt esimese koduse keelena kõnelevate 15-74 aastaste Eesti elanike arv 675 000, siis 2022. aastal oli see langenud 651 000-le.

Jaak Valge sõnul on viimaste kümnendite rahvastikupoliitika edusammud minetatud. “Ometi pole rahvastiku olukorra parandamist võimuliidu eesmärkide hulgas. Ehk Eesti põhiprobleemiga ei kavatsetagi tegeleda. Vastupidi, võimuliit kavatseb rahvastiku seisundit peretoetusi vähendades veelgi halvendada. Sellest hoolimata, et praegust olukorda on võimatu iseloomustada muu kui rahvastikukriisina,“ ütles Valge.

EKRE soovib Kaja Kallasele esitatud arupärimises teada, miks ei ole uue võimuliidu lepingus pööratud rahvastiku ülikriitilisele olukorrale vähimatki tähelepanu ning kas, ja kui, siis milliste meetmetega on uuel võimuliidul plaanis rahvastikukriis ületada. Samuti tahab erakond teada, kuidas kavatseb valitsus vähendada suremust ning piirata narkootikumide tarvitamist ja HI-viiruse levikut.