Mis on järel suurest Ukraina-abistamisest?

Kui Venemaa tungis Ukrainale kallale, siis avanesid kergelt inimeste rahakotid, et aidata sõdivat Ukrainat, ja südamed, et võtta vastu põgenikke. Mis on kõigest sellest saanud?

Tüdimus. Tollal oli hommikul esimeseks asjaks vaadata rindekaarte, et kas ukrainlased ikka peavad vastu. Nüüd ei vaata päevade kaupa muud, kui ainult lühiuudiseid, et näha, kas miski on rinnetel muutunud.

Ei tea, kui paljud enam Ukrainale annetavad. Kusagil need andmed ilmselt on, aga ei tunne huvi, sest 2022. aasta algusega võrreldes ilmselt vähe. Pole ju endalgi, elektrihinna keris valitsus juba mitu kuud enne sõda lakke ja nüüd on tulemas laastav vaesumine tõstetavate maksude kaudu. Ütleme otse, Ukraina jaoks enam raha pole.

Pettumus. Sõja alguse annetamisbuumi aegu hoiatati, et Ukraina on korrumpeerunud riik ja kõik annetused ei pruugi kohale jõuda. Aga et omad annetustega tüssavad, ei osanud oodata. Eriti veel noor naine, kes hakkas Riigikogus Ukrainale abi paludes nutma. Nüüd tunduvad need krokodillipisaratena.

Miks noored kenad naised nii petlikud on? Liina Kersnal oli võimalus olla populaarne naispoliitik, aga ta ronis kohe skandaali ja tõestas, et naised on sama korruptsioonialtid kui mehed. Johanna-Maria Lehtme oli justkui Ukraina kaitseingel, aga siis hakkasid tulema teated suurtest palkadest, dokumentatsioon oli sassis ja nüüd on jõutud skandaalini annetusrahadega, mida igati kinni mätsida üritatakse, Lehtme-partei on ju valitsuses.

Õnneks annetasin Ukrainale militaarsaadetiste kaudu, aidates osta siit asju, mis viidi sinna kohale. Slava Ukrainale ma küll ei annetaks ja ilmselt väga paljud, sest üks noor naine oskas kogu selle kompoti ebameeldivaks muuta.

Kahjuks on asjal veel üks külg: ma pole kohanud ühtegi Ukraina põgenikku, kellega saaks niiöelda koos Putinit sõimata. See ei tundu neid kõnetavat. Eelmisel suvel üritasin väga paljudega tutvust teha, kuid enamik olid venekeelsed ja mitte-Ukraina-patrioodid. Siin elades on neist saanud tavalised Tallinna venelased, vähemalt sovjetliku mentaliteedi osas.

“Slava Ukraini” saab karjuda ainult siis, kui vaatad kaarti ja loed uudiseid, kuis ukrainlased on venelasi peksnud. Kõik muu enam seda karjuma ei pane.

Jüri Kukk