Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Epoch Times: kas WHO ohustab põhiseadust ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud inimõigusi- ja vabadusi?

-
27.04.2023
WHO tahab saada diktaatorlike õigustega organisatsiooniks.
© Scanpix

19. aprillil 2023 ilmus The Epoch Timesi rootsikeelses versioonis selleteemaline ulatuslik artikkel pealkirjaga „Ettepanek võib anda WHO-le võimu allutada rahvusriike tervisekriisides“. Veidi enam kui aasta pärast võidakse WHO terviseeeskirjadesse teha ulatuslikke muudatusi. Intervjueeritud juristid ja Euroopa Parlamendi saadik näevad tõsiseid riske demokraatiale ja riikide suveräänsusele ning inimeste õigustele ja vabadustele. Sotsiaalministeerium suhtub asjasse positiivselt ning usub, et eesmärgiks on pandeemiate ja globaalsete kriiside ärahoidmine.

Link The Epoch Timesi artiklile on SIIN 

ÜRO juures tegutseva rahvusvahelise tervishoiuorganisatsiooni (World Health Organization, WHO) kriitikuna on artiklis mainitud sakslasest Euroopa Parlamendi saadikut Christine Andersoni (AfD). 25. märtsi 2022 ajakirja Rebel News artiklis on mainitud, et ta toetas ka Kanada konvoi meeleavaldust. Uusimalt meediakanali Vox Libertatis antud intervjuus juhib Anderson tähelepanu järgmistele WHO väidetavatele ohtudele:

Kui annate täitevvõimu institutsioonile, mida ei valita, pole teil enam demokraatiat. Niisiis, millised kodanikud peavad õiguste äravõtmise eest vastutama? Inimesed peavad mõistma, et kui see tehing läbi läheb, võime demokraatia täielikult maha matta. Nimelt tähendab ettepanekute vastuvõtmine, et kodanike põhilisi inimõigusi- ja vabadusi kärbitakse oluliselt ning eeldatakse, et mitmed meetmed, nagu need, mida nägime üle maailma COVID-19 pandeemia ajal, võivad oluliselt piirata, [mida hakatakse] rakendama korduvalt.

See võib tähendada kõike alates laialdasest kogukonna sulgemisest, sealhulgas koolide, liikumiskeelu, testimise ja näomaskide nõuetest (sh lastele), kuni kohustuslike vaktsineerimistunnistusteni ning reisi- ja karantiininõueteni. See võib puudutada ka arstliku läbivaatuse nõudeid ja otsuseid selle kohta, millised ravimid ja ravimeetodid on lubatud ja milliseid tuleks kasutada.

Lisaks saab sõnavabadust tõsiselt piirata, kuna WHO-l oleks õigus määratleda eriarvamused või teave desinformatsioonina. Ettepanekute kohaselt peaks WHO-l olema võimalik tervisekriisi või pandeemia välja kuulutada osaliselt uutel ja senisest tunduvalt ebamäärasematel alustel. Näiteks oleks isegi siis võimalik, kui see oleks ainult potentsiaalne oht.

Artiklis intervjueeritud kogenud Šveitsi advokaat Philipp Kruse on spetsialiseerunud põhiseadusõigusele. Tema hinnangul võimaldaksid reeglimuudatused ka WHO-l tunnistada reaalseteks terviseohtudeks terviseohud, mis tegelikult nõuetele ei vasta.

See tagauks muuta isegi väikseim patogeen sõna otseses mõttes ettekäändeks rahvusvahelise tervisehäda väljakuulutamiseks on absoluutselt vastuvõetamatu.

Advokaat Kruse juhib tähelepanu, et mitte kõik käimasolevad ülemaailmsed terviseohud ei ole väga tõsised, kuid neid ei jäeta siiski kõrvale, sest puudub selge etalon selle kohta, milline oleks tõsine ja eluohtlik haigus, mida tuleks määratleda ülemaailmse terviseohuna.

Nüüd on vaja koheselt määratleda kriteeriumid, mille alusel tegevjuht saab terviseohtu kuulutada, sest praktikas ei ole hetkel neid kriteeriume.

Ta viitab eelkõige COVID-19 pandeemiast saadud kogemustele ja nendib, ei kohtud ega valitsused pole teinud tõsiseltvõetavaid jõupingutusi, et kaaluda, kas sellise eriolukorra väljakuulutamise põhitingimused on üldse olemas.

Kruse toob välja, et ta on viimase kahe-kolme aasta jooksul osalenud umbes 20 kohtuasjas. Ta on korduvalt küsinud, miks seda ka kolme aasta pärast uuesti läbi ei vaadata. Vastus on alati sama: „Seni, kuni kõrgeimad võimud on sunnitud töötama pandeemia staatuse all, tuleb neile anda rohkem mänguruumi. Kohtud ei tohiks sekkuda.“

Rootsi Kuningriigi Göteborgi ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse professor Joachim Åhman märgib, paljud kriitikud on välja toonud ohu, et rahvusvahelise tervisekoodeksi muudatuste vastuvõtmisel tuleb Rootsil muuta põhiseadust inimõiguste ja -vabaduste osas.

Professor Åhman joonib alla, et see võtab päris palju, kui rahvusvahelised lepingud nõuavad põhiseaduse muutmist, sest meie põhiseadusest kõrgem Euroopa Inimõiguste [ja põhivabaduste kaitse] konventsioon on väga laiaulatusliku vabaduste ja õiguste kaitsega. Aga kas võib juhtuda, et kui Rootsi võtab rahvusvahelise õiguse alusel kohustusi, mis sunniksid teda võtma siseriiklikke meetmeid, mis praeguses valitsemisvormis pole lubatud, siis võib öelda, et ka seda tüüpi rahvusvahelise õiguse kohustused on rangemad ja nõuavad muutma oma sisemist õiguskorda. Nii et põhimõtteliselt on meil sellisel juhul kohustus põhiseadust muuta.

Veel üks aspekt, mida Åhman peab oluliseks seisneb selles, kuidas kohustused välja näevad ja kuidas need on üles ehitatud.

Huvitav on see, kas küsimus on ainult teatud kohustustega lepingu allkirjastamises või on küsimus ka selles, et WHO-l kui organisatsioonil on teatud olukordades, näiteks tervisekriiside korral, õigus langetada otsuseid, mis muutuvad seejärel siduvaks. liikmesriikide kohta.

Epoch Times uuris ka Rootsi sotsiaalministeeriumilt, mida võivad rahvusvaheliste terviseeeskirjade (IHR) muudatused rootslaste jaoks tähendada. Kuna ettepanekut pole veel arutatud, laekus vaid üldisi vastuseid. Ministeeriumi eksperdid kirjutavad muuhulgas, et riigipäeva teavitatakse muudatuste protsessist pidevalt, sest selleks peab andma oma heakskiidu enne, kui valitsus teeb IHRi muutmise otsuse. Lisaks juhivad nad konkreetselt tähelepanu sellele, et muudatused ei anna WHO-le rohkem volitusi. Nad kirjutavad:

Oluline on rõhutada, et WHO-le ei anta pikendatud mandaati tervisekriiside ohjamise üle otsustamiseks ega piiramiseks. Peame praegu läbirääkimisi ühise reguleeriva raamistiku loomiseks, mida kõik liikmesriigid saaksid toetada.

Rootsi sotsiaalministeeriumi vastust on väga raske mõista, sest WHO selge eesmärk on saada rahvusriikidest kaugemale ulatuv mandaat tervisekriiside ohjamiseks. Philipp Kruse sõnastas selle samas artiklis nii:

… Osalisriigid tunnustavad WHO-d kui rahvusvahelist rahvatervist juhtiva ja koordineerivat asutust rahvatervise hädaolukorras (PHEIC) ning kohustuvad järgima WHO soovitusi oma rahvusvahelises rahvatervisealases tegevuses. See viitab selgelt terviseprobleemidega seotud globaalse võimustruktuuri põhjalikule muutusele. Niipea kui ja nii kaua, kui WHO välja kuulutatud tervisehädaolukord kehtib, peavad kõik liikmesriigid järgima WHO soovitusi ja rakendama neid sõjalise korraldusena.

Rootsi Sotsiaalministeeriumi eksperdid kirjutavad ka ajalehele The Epoch Times saadetud e-kirjas, et Euroopa Komisjon on volitatud esindama EL-i rahvusvaheliste terviseeeskirjade (IHR) läbivaatamisel, kuid töö on veel sellega „/…/ lapsekingades“.

Lõplikku ettepanekut veel ei ole, kuid läbivaadatud Rootsi rahvusvahelise tervisekoodeksi üldine eesmärk on tugevdada mitmepoolse süsteemi võimet ennetada uusi pandeemiaid ning edendada head riiklikku, piirkondlikku ja ülemaailmset valmisolekut ja reageerimist, et vältida epideemiate- ja terviseohtude muutumist pandeemiateks ja tõsisteks ülemaailmseteks kriisideks.

Samuti kirjutab sotsiaalministeerium vastuses The Epoch Timesile, et läbirääkimised peaksid lõppema 2024. aasta mais, mil liikmesriigid hääletavad muudatuste üle WHO Peaassamblee aastakoosolekul. Tegemist on kehtiva rahvusvahelise tervisekoodeksi (IHR) muudatusega, sellest tulenevalt on vaja vaid lihthäälteenamust, st üle 50 protsendi riikidest hääletab ettepanekute vastuvõtmise poolt.

Vahendas Revo Jaansoo

Allikad: Press Progress, Epoch Times, Pelastetaan Suomen Lapset, World Council Forhealth