28.04.2023
Kaja Kallas
Vaatasin riigikogu infotundi. Nagu ikka viimasel ajal, tuleb sealt küsijatele vastuseks isiklikke süüdistusi, laimu, mõnitamist, ülbet irvitamist. Vastajate tase oli nähtavalt erinev.
Kaja Kallas on rafineeritud ja kogenud udutaja, temalt ei saa iial mingit vastust, isegi kui küsimus on nii konkreetne, nagu Ukraina ülesehitamise puhul: „kust see raha tuleb“? Kaks korda küsiti, ikka ei mingit vastust. Räägib midagi, aga küsimusele ei vasta. Et meil on välispartnerid ja ettevõtted, kes on huvitatud koostööst Ukrainaga, ja see on väga kasulik ja nii edasi.
Aga kust selleks raha võetakse?
Kui rääkida meie inimeste toimetulekust ja elujärje võimalikust parandamisest, siis ütleb Kaja, et jah, muidugi, see on populaarne teema, te räägite seda selleks, et polpulaarsust võita – aga kust tuleb selleks raha?
Oma rahva jaoks meie riigil raha pole! Ukraina jaoks on raha küllalt, siis ei ole see probleemiks! Ja kõigi teiste jaoks on meil ka raha küllalt. Jaksame hästi toetada Euroopa pankasid ja igasugu mugavus-migrante.
Ja kas liberaalses poliitikas on lausa keelatud astuda samme, mis oleksid populaarsed, et poliitikuid nii hullult ei vihataks, ja mis teeksid ka rahva elu natukenegi paremaks? Kas liberaalne poliitika näebki ette ainult ebapopulaarseid otsuseid ja oma rahva vaeseks maksustamist? Elektrihinnast rääkimata, mis on ometi täiesti valitsuse meelevallas. Või on see lihtsalt oma saamatuse tunnistamine?
Tsahkna ja Laanet olid tunduvalt kohmakamad, poliitdemagoogias vähem kogenud. Tsahkna näitas oma haridustaset ja erilist tigedust Isamaa vastu, Laanet oli kõige konkreetsem, tema isegi suutis mõnele küsimusele vastata, ka ei sõimanud tema ainsana üldse küsijaid!
Aga oh seda Kajat küll, kes meil peaministri rolli mängib!
Tema püüab kah nalja teha. Paljas tagumik ajab teda naerma. Nagu ikka, haarab ta pikemast kõnest vaid üksikuid lauseid.
Tegelikult peaks see jutt teda nutma ajama. Ja häbenema.
Mart Helme muidugi ei istu riigikogus palja tagumikuga, sest tema on Ukrainat abistades endale püksid jalga jätnud. Aga Kaja Kallas on Eesti riigi püksid küll Ukrainasse saatnud, nii et riik on (loomulikult kujundlikult – millest liberaalid kahjuks aru ei saa!) meil palja tagumikuga, – miks muidu on nii suured augud selle valitsuse rahakotis ja miks muidu on vaja rahvalt veel lisaraha uute kõri kinni pigistavate maksude näol välja pigistada?
Riigikogu kahesajalasest esimees ei loe protseduuriliseks küsimuseks etteheidet peaministri käitumise kohta, iial ei astu ta oma kolleegide kaitseks välja. Vaenulik atmosfäär riigikogu saalis ei häiri teda, sest ta on ju ka ise vaenulikult meelestatud.
Mäletate, kuidas Kaja nõudis EKRE ministrite tagasiastumist, kui nad mingis ebaolulises asjas andsid ebatäpset informatsiooni? Et valetav minister peab otsekohe tagasi astuma!
Kuidas sellega nüüd on? Kas ka „aeg on edasi läinud“ ja Kaja on uusi asju ära õppinud, nagu ta selle „abieluvõrdsuse“ ära õppis? Nüüd tohib peaminister pidevalt valetada ja laimata riigikogu liikmeid ja opositsiooni erakondi? Kas infotund on temale selleks, et tümitada neid riigikogu liikmeid, kellele tema teerullipoliitika ei meeldi?
Aina kordab ja kordab ta, et EKRE on Ukraina abistamise vastu. Talle öeldakse juba mitmendat korda, et ei ole. Järgmisel korral tuleb ta aga jälle sellesama jutuga. On tal mäluhäired? Või kasutab ta otsest valetamist ja laimu selleks, et oma vigu ja saamatust varjata?
Ja ukrainlased ei olegi slaavlased, saime seekord veel teada. Ja ukraina venelased on ikka ka ukrainlased. Nii et ei ole siin mingit venestamispoliitikat?
Ja ikka veel ütleb mõni ullike, et EKRE on see, kes riigikogu õhustikku rikub?
Malle Pärn
