Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Jaak Valge: valitsus ei kavatse tegeleda Eesti põhiprobleemiga

-
30.04.2023
EKRE fraktsioon võitleb viimseni.
© UU

 

Uue võimuliidu lepingu puhul on seni tähelepanu pööratud eelkõige maksutõusudele. Sel puhul võisid valijad lähtuda endise ja praeguse valitsusjuhi mõne kuu tagusest surmkindlast kinnitusest, et maksud ei tõuse. Vähem on tähelepanu pööratud asjaolule, et ka nn abieluvõrdsuse seadustamiseks valitsusliit mandaati ei saanud, see oli vaid sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valimisprogrammis ja võis seega olla ehk vähem kui veerandi valijate teadlik eelistus.

Seni on aga hoopis vähe kommenteeritud koalitsioonilepingu rahvastikuküsimustesse puutuvaid osasid. Tõepoolest, ega seal midagi analüüsida polegi, küll võib teha ühese järelduse, et võimuliit rahvastikuküsimustega tegeleda ei taha. Nimelt esineb võimukoalitsiooni lepingus termin “rahvastik” vaid ühel korral ning selgi puhul seoses Eesti piirkondliku arenguga. Sõna “sündimus” puudub aga üldse.

Ent 2022. aastal vähenes sündide arv võrreldes 2021. aastaga 13 protsenti. Registreeriti vaid 11 588 sündi, mida on vähem kui kunagi varem 1919. aastast saadik, millest alates omame sündide statistikat.1

Laste saamise edasilükkamisega ei ole sündide arvu vähenemist võimalik põhjendada, sest erakordselt järsult vähenes ka kohortsündimuskordaja.2 Ka laiemad ja ajutised sündmused nagu sõda Ukrainas, millega valitsusjuht tavatseb kõiki tegematajätmisi õigustada, ei põhjenda kaugeltki sedavõrd järsku langust. Meie lähiriikides jäi sündide arvu langus 6–10 protsendi piiresse.3

Suremus (2022. aastal 17 245 juhtu) oli aga jätkuvalt kõrge.4 Seejuures on narkosurmade arv viimastel aastatel järsult kasvanud ning 2022. aastal koguni üle kahe korra kõrgem kui 2021. aastal.5 Ka registreeritud HIV nakkusjuhtude arv kahekordistus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga.6

Oodatava keskmise eluea andmeid me 2022. aasta kohta veel ei tea, ent selle näitaja 1995. aastast alanud kasvutrend katkes 2021. aastal ning langus oli eriti järsk. Tervena elatud aastate osas toimus samuti 2021. aastal järsk langus. Eesti meeste puhul oli see näitaja 2021. aastal 54,9 ja naistel 58,0. Seda on meeste puhul kaheksa ja naiste puhul viis aastat vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.7 Taas pole põhjust kogu langust väliste või ajutiste sündmuste süüks ajada: ravi ja ennetusega välditavate surmade arv on viimastel aastatel kasvanud.8

Erakordselt madala sündimuse ja kõrge suremuse tõttu oli loomulik iive 2022. aastal 5657 isikuga miinuses.9 Kaotasime eelmisel aastal Elva linna jagu põliselanikke. Kui veel 2013. aastal oli eesti keelt esimese koduse keelena kõnelevate 15-74-aastaste arv 675 000, siis 2022. aastal oli see langenud 651 000 inimeseni.10 Ehk kümne aastaga kaotasime kahe Kuressaare linna jagu tööhõives osalemiseks võimelisi eestlasi.

Massiimmigratsiooniga meie rahvastikuprobleeme lahendada pole võimalik, sest idaslaavi maadest pärit sisserändajate sündimus järgib koduriigi mustrit, st on järsult madalam kui Eestis. Immigratsioon teravdab meie rahvastikuprobleeme.

Viimaste kümnendite rahvastikupoliitika edusammud on minetatud. Eesti rahvastikuarengu suund on murettekitavam kui kunagi varem rahuajal iseseisvas Eestis. Peale iseseisvuse taastamist, kui rahvastikunäitajad olid halvemad, oli üldsuund siiski positiivne ja toimus elav arutelu olukorra parandamise meetmete üle.

“Just peretoetused tagavad laste sünniks ja nende üleskasvatamiseks peredele vajaliku stabiilsuse.”

Nüüd aga ei kavatsegi võimuliit Eesti põhiprobleemiga tegeleda. Vastupidi, rahvastiku seisundit kavatsetakse peretoetusi vähendades veelgi halvendada, sest just peretoetused tagavad laste sünniks ja nende üleskasvatamiseks peredele vajaliku stabiilsuse.

On tõesti raske leida võimukoalitsiooni kavadele põhjendusi. Vimmakalt lähenedes võiks arvata, et võimukoalitsiooni juhtide püüdu iga hinna eest makse tõstes tagada eelarve tasakaal olukorras, kus meil on Euroopa Liidu kõige väiksem laenukoormus, juhib eesmärk olla Brüsseli silmis oivik.

Tõepoolest, oiviku atestaadid võiks mõnda poliitikut kunagi aidata hea töökoha saamisel kusagil Euroopa Liidu struktuurides. Suure pere toetuse vähendamise motiiviks tundub aga lisaks olevat koha kätte näitamine endistele koalitsioonipartneritele, kelle survel neid vaid paar kuud varem suurendati.

Aga olgu motiivid millised iganes, igatahes toimub see meie rahva arvel.

 

Jaak Valge, Riigikogu liige (EKRE)

https://www.err.ee/1608854234/1-357-739-inimest-eesti-rahvaarv-kasvas-eelmisel-aastal-kaks-protsenti

2 https://juhtimislauad.stat.ee/et/saastev-areng-7/graafik-311

https://arvamus.postimees.ee/7692164/demograafiaekspert-neli-pohjust-miks-tabas-eestit-moodunud-aastal-rekordmadal-sundimus

https://www.err.ee/1608854234/1-357-739-inimest-eesti-rahvaarv-kasvas-eelmisel-aastal-kaks-protsenti

https://epl.delfi.ee/artikkel/120154948/uimastid-vedelevad-tanaval-kusi-ainult-narkosurmad-sagenevad

https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja-aids

https://www.stat.ee/et/uudised/oodatav-eluiga-ja-tervena-elatud-aastad-2021

https://juhtimislauad.stat.ee/et/saastev-areng-7/graafik-238

https://www.err.ee/1608854234/1-357-739-inimest-eesti-rahvaarv-kasvas-eelmisel-aastal-kaks-protsenti

10 https://juhtimislauad.stat.ee/et/saastev-areng-7/graafik-312