Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Reformierakonna migratsioonipoliitika tähendab endale uue valijaskonna loomist 

-
01.05.2023
Kas need on mingitki moodi eestlased? Ei, need on teisest kultuuriruumist tulnud sisserändajad ja sellena tuleb neid ka võtta.
© UU

See massisisseränne, venestamine ja globaliseerimine, mida Reformierakond Eestis teostab, pole tegelikult midagi uut – selle abil üritavad vasakpoolsed ja liberaalid oma võimu tsementeerida, mis rahvusriigis võiks ruttu käest libiseda.

Kui Ameerikas sai presidendiks Joe Biden, vallandas ta ulatusliku ja kontrollimatu sisserände Kesk-Ameerikast, ning sellel on üks selge põhjus: ujutada vabariiklikud osariigid, eriti Texas ja Florida, üle latiinodega, kellest kujundatakse tulevikus “tänulikud” valijad demokraatidele.

Reformierakond oma kahe puudliga ajavad praegu Eestis sama asja: Eesti ujutatakse üle migrantidega, kellest osa (EL-i kodanikud) saab üsna kohe kohalikke volikogusid valida, teised aga kujunevad RE/E200/SDE valijateks lähikümnendite jooksul.

Nimelt on Reformierakonna ambitsioonides selgelt näha soovi muuta Eesti riik rahvusriigist kodanikekeskseks riigiks ehk siis eestlastelt võetakse nende põlisrahvuslik roll ja õigused ning migrantidele luuakse kiiremas korras võimalused kodakonduse saamiseks. Nii ei oleks varsti põhiosa kodanikest mitte põlisrahvas eestlased, vaid kodakondsuse saanud sisserändajad.

Ja keda need sisserändajad valiksid? Neid ei huvita Eesti, selle maatüki mured, põlisrahvas, tema keel ja kultuur, mille nimel eesti valija valikuid teeb. Migrandid valiksid selle, kes annab neile õigused ja materiaalse hakkamasaamise – ning seda pakuvad vasakpoolsed ja liberaalid, EKRE võitleb samas just rahvuslike huvide eest. Sisserändajate massiga võetakse eestlastelt kaalukeele roll kogu riigis.

Reformierakond üritas Eesti rahvastikku muuta alguse 2015. aasta rändekriisi rahvaga, kuid neegrid ja araablased polnud liiga varmad põhjamaisesse ja suhteliselt vaesesse riiki tulema, pealegi näeksid kiired demograafilised muutused nendega liiga reljeefsed välja. Poliitoravad valisid muutuste läbiviimiseks venekeelse rahva endisest Nõukogude Liidust, sest see sujub libedamalt: esiteks on siin juba venekeelne baas ees ja teiseks, seda saab teostada märkamatumalt.

Ilmselt ei saa Reformierakond venelastele lootma jääda, sest need on veel liiga kurjad selle üle, et Andrus Ansip pettis neid pronkssõduriga. Seetõttu leidis Kaja Kallas teise rahva, ukrainlased, kes on ka suuresti venekeelsed, kuid keda saab tutvustada mingi progressiivse migrandigrupina ning nende siiatoomist humaanse aktina. Pole kahtlustki, et Ossinovski ja kaks Kallast näevad siiajäävates ukrainlastes oma toetajaskonda, kellele korraldatakse varsti ka valimisõigused. Muide, ka alates 16-aastastele valimisõiguse korraldamine teenib valetajate koalitsiooni huve, sest sest noorte seltskond oleks pigem  progressivistlik kui konservatiivne.

Muidugi kukutakse sellise migrantidest valijate baasi loomisega vahel ka läbi, sest Lääne-Euroopas tekkivad islamiparteid ajavad oma rida, mis ei too vasakliberaalidele mingit kasu, vaid nad saavad uued poliitilised konkurendid; Suurbritannia kogemus aga näitab, et sisserändajatest poliitikud, kes praegu Rishi Sunaki valitsuses võimul on, esindavad pigem konservatiivsust, näiteks piirates sisserännet ja keelates kohati “uusväärtuste” pealetungi.

Üks värske uudis räägib sellest, et Tallinnasse tahetakse lähima veerandsajandiga umbes 70 000 uussisserändajat asustada, koos Harjumaaga võib see arv ulatuda 200 000 inimeseni, ja need kujundatakse tõenäoliselt Reformierakonna/Eesti 200 valijateks.

Teiseks ütlevad uudised, et Euroopa Liit valmistab ette muudatust kodakondsuse määratlemisel, kus kohalikud, rahvusriikide kodakondsused muutuksid teisejärguliseks sümboolseks reliktiks ja esikohale tõuseks ja tegelikku staatust määravaks saaks Euroopa Liidu kodakondsus. Eestis viibki seda poliitikat ellu praegune valetajate koalitsioon.

Ühes asjas liberaalid siiski eksivad – sellises ühiskonnas pole neil endil pikka pidu. Seda on näha Eesti Keskerakonnas, kus võim läheb üha enam venekeelse tiiva kätte ning selgrootu Jüri Ratase kamp jääb üha rohkem võimust ilma. Tallinnas on linnavõim samuti venekeelsete käes ja kui Kaja Kallas kord slaavi riigi valmis saab, siis vaevalt selle võimustruktuurides enam talle kohta on.

Uued Uudised