Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Nursipalu kodanikeühendus saatis NATO peasekretärile murekirja

-
07.05.2023
NATO peasekretär Jens Stoltenberg koos Nursipalu rahvast rõhuva Kaja Kallasega.
© Scanpix

Kodanikeühendus Meie Nursipalu saatis NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile norrakeelse kirja, selgitamaks kaitseväljaku laiendamise laastavat mõju Kagu-Eesti kodudele, turismirajatistele ja elukeskkonnale.

“Teame, et vaid kuuludes sellistesse rahvaste ühendustesse nagu NATO ja EL, on meil võimalik siin maanurgas turvaliselt elada. Sellele vaatamata on väga paljud eestlased – nii mehed kui naised – liitunud vabatahtliku omakaitsega,” seisab kirjas. “Me oleme alati teadnud, milline on meie naaberriigi käekiri sõja ajal. Eesti on ehitanud kogu iseseisvuse aja oma riigikaitset vastavalt: oleme nagu siili – iga okas loeb. Meie taktika on selline, mis sobib hajaasutusega maapiirkondade. Suured metsad on pakkunud sõdade ajal kaitset ning talude perenaised on toitnud vabadusvõitlejaid vaatamata ohule kaotada tabamise korral elu.”

Kodanikeühendus selgitab Stoltenbergile, et Eesti on pindalalt kaheksa korda väiksem kui Norra, ometi on Eesti ainus EL-i riik, mis panustab 3 protsenti SKT riigikaitsesse. Seejuures oli Eesti brutopalk 2022. aastal ümberarvestatult 17 796 Norra krooni ja netopalk 14 258 Norra krooni. Mediaanpalk aga oli veelgi madalam.

Võrdluseks: Norra mullune mediaankuupalk oli sealse statistikaameti (SSB) andmeil täistööaja ekvivalendina 47 680 krooni, mis on keskmisest palgast pea 5500 krooni madalam – seejuures teenib enam kui 60 protsenti norralastest keskmisest vähem.

Kodanikeühendus kirjutab Stoltenbergile, et Nursipalu ümbrusesse plaanitava militaarse harjutusala laiendus on ebaseaduslik – protsessis on eiratud demokraatliku ühiskonna põhireegleid ning seda surutakse praegu läbi kiirendatud korras ja ilma kohustusliku sotsiaal-majandusliku või keskkonnamõju hindamiseta.

“Piirkonna pikaajalised arengukavad, mis käsitlevad kogu Lõuna-Eestist rekreatsiooni- ja turismialana, on kõrvale heidetud, nagu neid poleks kunagi olnudki,” seisab murekirjas. “Ei, selline lähenemine ei sobi sellele piirkonnale. Seda ei tohi teha. Me ei räägi lihtsalt mingist väheasustatud alast, nagu taoliste rajatiste puhul muudest riikidest näeme. Vastupidi, tegemist on kõige asustustihedama piirkonnaga kogu Lõuna-Eestis: harjutusväljaku vahetusse lähedusse ja mõjualasse jääb 55 protsenti kogu piirkonna elanikest. Lõuna-Eesti suurim linn Võru on 2,5 kilomeetri kaugusel laiendusala piirist. Ühes on tegemist Eesti väheste järele jäänud suurte ilusate metsadega, kus veel kuni 1978. aastani varjasid end okupatsioonijõudude eest metsavennad.”

“Ükski demokraatlik riik ei tohiks panna oma kodanikke sellisesse olukorda! Oma kodutalust tahetakse välja tõsta 21 peret. Lisaks peavad 217 maaomanikku loobuma oma põllu- ja metsamaast ning circa 450 elamut jääks vahetult laieneva harjutusvälja piiri äärde, kus on “võimalus” 250 päeval aastas kuulda ja tunda sõja häält ning vibratsioone,” selgitab kodanikeühendus NATO peasekretärile.

MTÜ Meie Nursipalu toob võrdlusena välja, et kui täna on harjutuste müra kuulda 25 kilomeetri kaugusele, ulatudes circa 22 000 inimeseni, siis pärast kolmekordset laiendamist on paralleelselt toimuvate õppuste ajal müra kuulda kogu Lõuna-Eestis ja ka Põhja-Lätis, mis tähendab 32 000 inimese mõjutamist. Laienduse alale jääb ka kaks looduskaitseala haruldaste liikidega, mida mujal Eestis ei leidu, sealhulgas Natura 2000 alad ning suured ilusad metsad, mida pole Eestisse enam palju jäänud. UNESCO kultuuripärandi nimekirja on kantud Lõuna-Eesti suitsusaunatraditsioon, mida kandvaid saunu jääks laienduse alale ja vahetusse lähedusse sadakond.

“Üks suur harjutusala ei kaitse Eestit agressiooni korral, seda teevad inimesed. Kui inimesed põgenevad, pole ei kaitsjaid ega ka kedagi, keda kaitsta,” selgitab kodanikeühendus Stoltenbergile. “Meie sõnum on: erakordselt kaunis loodus ja põlisrahvas võrokesed on pikas vaates ilma igasuguse kahtluseta väga palju väärtuslikumad kui 1000 majutuskohta sõduritele mugavas kauguses, raadatud metsad ja laastatud maa, kus täna elab rohkelt metsloomi ja kus on on puhas põhjavesi.”

Lõuna-Eesti ohvriks toomine ei toeta kodanikeühenduse sõnul laiapindset riigikaitset. Kui taoline laienemine aset leiab, lahkuvad paljud. Ainuüksi turismiga tegelevaid ettevõtteid on Võrumaal mitusada, enamikul neist tuleb tegevusala muuta või end kinni sulgeda, sest mürareostus 250 päeval aastas ei võimalda inimestele puhkust pakkuda.

“Meie soov on: palun aidake meie seisukohavõtul levida NATO otsustajateni. Me usume koostöösse. Õppusi annab organiseerida koostöös liitlastega: ei saa mainimata jätta, et isegi äsja NATO-ga liitunud Soomel on suured harjutusväljakud. Samuti võib Baltimaid vaadata tervikuna ja mitte suruda igasse riiki eraldi ebaproportsionaalselt suuri harjutusväljakuid,” kirjutab kodanikeühendus ning palub ühtlasi vastust kolmele küsimusele:

1) Kui tõenäoline on võimaliku sõjalise konflikti korral, et vaenlane võtab sihikule just suured militaarrajatised – isegi siis, kui vahetus läheduses on linn koos haigla ja tsiviilisikutega?

2) Kuivõrd oluliseks peab Stoltenberg Lõuna-Eesti mägisel ja metsasel maastikul kohalike elanike rolli, sealhulgas nii hajakaitset ning kohalike elanike integreeritud kaitsesse?

3) Milline roll on militaarobjektide laiendamisel Eesti ja USA vahel sõlmitud koostöökokkuleppel, arvestades, et USA on niigi NATO liikmesriik?

Kodanikeühendus palub Stoltenbergilt vastust nädala jooksul. (BNS)