08.05.2023
Johanna-Maria Lehtme
Ukraina õiguskaitseorganid alustasid kriminaalmenetlust, et uurida MTÜ Slava Ukraini ning nende Ukraina koostööpartneritega seotud skandaali annetuste väärkasutamise tõttu, vahendas Postimees.
Ukraina presidendi kantselei pressiesindaja kinnitas eelmisel nädalal Postimehele, et jõuametkonnad on algatanud kontrolli Slava Ukraini partneri, sealse abiorganisatsiooni All For Victory väidetavate rikkumiste kohta.
Kriminaalasja Postimehe andmetel toona veel ei algatatud. Majandus- ja sõjakuriteod ning tippametnikega seotud seadusrikkumised kuuluvad Ukraina riikliku juurdlusbüroo (DBR) pädevusse. Nemad Postimehe päringutele ei ole vastanud.
Riigiprokurör Triinu Olevi sõnul on nad olnud vahetus kontaktis kolleegidega Ukraina prokuratuurist ning saanud kinnituse, et sealsed õiguskaitseasutused on alustanud kriminaalmenetlust, mille käigus uuritakse ka Eesti meedias kajastatud sündmustikku.
“Eesti õiguskaitseasutused ei saa teistes riikides toimuvaid kriminaalmenetlusi kommenteerida, sest vaid menetlust juhtiv asutus saab hinnata, millist teavet on võimalik avaldada nii, et see menetlust mõjutama või kahjustama ei hakkaks,» rõhutas Olev.
Mitmest kohast on avaldatud ootust, et ka Eesti võiks ametliku uurimisega alustada. Postimehega sel teemal suhelnud eksperdid jäid selle vajaduse suhtes eriarvamusele – oli nii neid, kelle sõnul ei ole kriminaaluurimiseks piisavaid fakte avalikkuse ette veel jõudnud, kui ka neid, kes pidasid menetlust vajalikuks selguse toomiseks.
Endine politsei- ja kaitsepolitseiameti juht ning justiitsminister Raivo Aeg tõdes, et ühelt poolt eeldab menetlus selget informatsiooni ja koostööd Ukraina poole pealt. “Aga teistpidi: kui ei menetle, siis ei tule ka mingit informatsiooni. Seega mingisugune menetlus võiks toimuda,» märkis ta.
Slava Ukraini ise on praegu ootamas nende tellitud revisjoni valmimist. “Menetlusasutus ei pea ootama mingit avaldust. Nad võivad ka olemasoleva informatsiooni pealt menetlust alustada,” rõhutas Aeg.
Endine peaprokurör Lavly Perling lükkas ümber levima läinud jutud, nagu eeldaks kriminaalmenetlus ohvri kaebust. “Õiguskaitsesüsteem alustab uurimist kuriteotunnuste ilmnemisel. Kui lehest loen, et kuskil on kuritegu toime pandud, siis mitte keegi ei pea avaldust kirjutama. Sa võid alustada esimese päringuga, esimese ülekuulamisega, esimese õigusabipalve saatmisega – millega iganes,” rääkis ta.
Ta nentis, et ei tea avalikkuseni jõudnud kahtlustustest suurt rohkem kui lehelugeja ega taha oma endiseid kolleege õpetada. “Ma väga loodan, et õiguskaitseorganid teavad rohkem kui mina. Sealt tuleb ka vastus. Hästi palju küsimusi on õhus, vastuseid on vähe ja küsimusi tuleb kogu aeg pigem juurde,” rääkis Perling.
Samuti ei takista Eestis kriminaalmenetluse alustamist asjaolu, et võimalik kuritegu leidis justkui aset Ukrainas. “Selleks ei pea olema endine peaprokurör, et kriminaalmenetluse seadustikku lugedes aru saada, et on terve hulk asjaolusid, millega on võimalik erinevates riikides toime pandud kuritegusid Eestis uurida,» lausus Perling. “Lõpetaks ära Ukraina peale näpuga näitamise. Kui tahame selgust saada, on võimalik ka siit selgust saada, mitte näidata näpuga sinnapoole ja oodata, mis sealt kostab.”
Kui Ukraina õiguskaitseasutused peaksid tõendite kogumiseks vajama Eesti abi, siis rahvusvahelise koostöö raames saab Eesti riigiprokurör Triinu Olevi sõnul Ukraina kolleege uurimisel toetada. “Analüüsime jätkuvalt meieni jõudvat infot ja kui näeme alust menetluse alustamiseks ka Eestis, teeme seda kindlasti,” lisas ta.