09.05.2023
Mike Calamus.
Tänavune 5. märts jääb kahjuks Eesti ajalukku, mil korraldati riigipööre liberaalide poolt – ebausaldusväärsed e-valimised andsid võimaluse globalistide vasallidel võim haarata. Rahvale aga tehakse teatrit ja kinnitatakse, et e-hääletuses kahtlemine on sarnane riigireetmisega.
Tuleb pimesi uskuda oma valitsust, kes kinnitab, et erinevalt Venemaa e-valimistest on meie omad ausad, kuigi oma teguviisi poolt meenutab meie tulevane valitsus Ladina-Ameerika huntat. Poliitkas on latt nii madalale lastud, et ministriks kõlbab nüüd ka keskharidusega inimene, nõunikuks 19 aastane soolise indentiteedikriisiga nooruk ja Riigikogu komisjoni juhtima lapspornot tootev pedofiil. Riik on faktiliselt pankrotis, aga enne valimisi hoiti seda sama kiivalt saladuses kui USAs Epsteini klientide nimekirja.
Eestisse on saabunud ajajärk, millest EKRE just nimelt hoiatas – sulid võtavad eestlaselt mitu nahka. Juba praegu on Eesti kodaniku maksukoormus üks maailma suurimaid. Konkurentsieelis teiste riikidega on ammu kadunud ja majanduse mootoriks on peamiselt EL-i abi ja kümmekond aastat vanad “idufirmad”, mis võõrast rahvast sisse veavad, toetusrahasid ja investeeringuid absorbeerivad või kasumit tootmata mõne aasta jooksul üldse areenilt kaovad.
Praeguse seisuga läheb 90% Tallinna sotsiaalabist “Ukraina sõjapagulaste” ülalpidamiseks, kelle jaoks 200 eurose kuupensioniga eesti memmed käpikuid koovad, mis siis kuhugi humanitaarabi lattu hallitama jäävad. Samal ajal ei jätku raha eesti laste toetuseks ning sajad tuhanded pered elavad allpool vaesuspiiri.
Valitsejad nimetavad maksutoetust mõnitavalt “sõjamaksuks”. Kaks aastat pole tegeletud muuga kui võimu kuritarvitamise ja kolossaalsete pettustega.
Suur osa globalistlikust depopulatsiooni agendast on LGBTQ eluviisi propaganda, presenteerides seda kui midagi väga moodsat ja progressiivset. Samasoolised paarid pole teatavasti orgaaniliselt jätkusuutlikud, nii legaliseerib nende järglaste soov inimkaubandust surrogaatide palkamisel ja laste adopteerimisel st. ostmisel. Homopropaganda kogub Eestis tuure lasteaedadest kaitseväeni. Kas varsti on oodata ka eutanaasia seadustamist? Vanadekodus see juba toimubki, küll ehk mitte silmapilkse süsti kaudu, aga veidi hajutatumalt ja aeglasemalt – toidu ja joogita jätmine, märjaks roojatud voodi külge aheldamine jne.
Rahvas tehakse vaeseks nö rohepöördega, mis on paljud heausklikud inimesed segadusse ajanud. Miks mitte pooldada maakera päästmist bensiini autode keelustamise ja paberist morsikõrtega? Ei mõisteta, et inimtekkeline süsihappegaas on ainult murdosa kogu planeedi atmosfääri CO2 hulgast, mis on 0,04%. Jah, lugesite õigesti – KOGU maakera atmosfääris on ainult 0,04% süsihappegaasi. Peaks siililegi selge olema, et inimtegevus ei saa kliimat soojendada ega jahutada. Loomulikult tuleb loodust säästa ja puhtana hoida, aga need on kaks täiesti eri teemat.
Rohepöörde sildi all rajatakse Eestisse maailma suurimad tuulikud, millede vibratsiooni ohtlikkust alles uuritakse ning muidugi hakivad need tiivikud linde hakklihaks. Inimesi sunnitakse autodest loobuma ühistranspordi kasuks, kuigi maakohtade bussiliinid on ära kaotatud. Ainult väike osa rahvast saaks endale lubada moodsa elektriauto, mille patarei laadimiseks kasutatakse ju ikkagi naftatööstusest tulenevat elektrit. Rääkimata sellest, kui röövellikult kallid on Eestis elektri kilovati hinnad. Elektrisõidukite liitium-akud moodustavad 50% auto koguhinnast, nende tootmiseks kasutatakse lapstööjõudu toksilistes koobalti maardlates. Eesti „rohelised“ plaanivad kasutusele võtta fosforiidimaardlad, selline reostus ei taastu enam kunagi, vaadakem kasvõi Nauru analoogi.
Klaus Schwab, esiglobalist, on öelnud „sa ei oma mitte midagi ja oled õnnelik“. Enam täpsemalt ei saagi kommunistide utoopiat üheülbasest biomassist kirjeldada.
Juba mõnda aega kestab ka põliseestlaste väljavahetamine slaavlastega. Enam pole püssi ähvardusel põlisrahvast vaja loomavagunites ära küüditadagi, eestlane on sunnitud „vabatahtlikult“ oma vaarisade maalt lahkuma, et oma perele leida elamisväärne keskkond mõnes teises riigis. Kõik see, mida NSVL ei suutnud eestlaste ja eestluse hävitamiseks korda viia 70 aasta jooksul, on paarikümne aastaga teostatud Eesti enda kommunistide poolt. Selle hämaks ilmub aina rohkem artikleid peavoolumeedias ehk valitsuse poolt kinnimakstud propagandamasinas vabandamaks ja isegi õigustamiseks rahvuskaaslastest küüditajate kuritegusid.
Kes tegelikult valitseb Eestit? Sinimustvalge lipuke ministrite töölaual on ainult kattevari rahvale ja illusioon demokraatiast. Valdav enamus riigipiruka juures nämmutavaid muidusööjaid on Brüsseli vasallid, kes oma tuleviku kindlustamiseks ja taskute täitmiseks tormavad iga väiksematki euroliidu soovitust täitma justkui oleks see isandate kindel käsk.
Maailmas on viimaste aastate jooksul toimunud midagi enneolematut – kogu maailmas võimu haaranud suured korporatsioonid ja oligarhid, kes rahastavad poliitik-marionette. Valimised pole muud kui kate ettelangetatud otsustele. Töölisklass on muserdatud maksukoormusega, nüristatud vaktsiinidega, hirmutatud lõuad pidama ja elab pidevad stressiseisundis. Pole ime, et hangude ja harkidega tänavale tulemiseks pole enam jõudugi.
Mike Calamus, EKRE USA osakonna esimees