Taavi Pärtel: stalinlik “maailmakord” tuleb kukutada

Nn. “võidupüha” kontekstis oleks just õige ja ka viimane aeg purustada putinliku režiimi ideoloogiline õigustus ehk tema kuritegusid õigustav “denatsifitseerimise” kontseptsioon. Ehk siis kõik see, mille alusel nii N. Liit kui kommunismijärgne Venemaa on süstemaatiliselt kõiki oma vastaseid laimanud, alates Eesti ja Ukraina rahvuslastest kuni USA tipp-poliitikuteni välja.

Tegelikult on ju tõde ammu teada, ent millegipärast jätkatakse ka Läänes endiselt 1945 kehtestatud stalinliku “maailmakorra” kummardamist. Kuni seda tehakse, seni näeb ka putinlik režiim võimalust sõdade jätkamiseks – sest Läänes leidub ju praegugi “kasulikke idioote” külluses – ja edaspidi ei saa välistada isegi massihävitusrelvade kasutamist.

Seega tuleb nüüd avalikult ja ametlikult välja öelda järgmised punktid.

1. Teise maailmasõja peaagressor ja peamine algataja oli Nõukogude Liit – sest ükski teine riik ei valmistunud sõjaks kogu maailma vastu, 1. septembril 1939 teati vaid Moskvas, et alanud on uus maailmasõda, sõja vallapäästnud kuritegelik MRP sobing koos salaprotokollidega sõlmiti suuresti just Stalini soovil, pealegi unistasid kommunistid uuest maailmasõjast juba 1916. aastal (Lenin). Kui isegi Saksamaa majandus läks sõjaaja režiimile üle alles 1942. (!) aastal, siis N. Liidu majandus töötas uue maailmasõja nimel juba 1927. aastast peale. Ka Hitleri võimuleaitamine oli puhtalt Stalini juhitud kommunistide salakavalus. Teisiti poleks ju uut maailmasõda saanud valla päästa. Muide, ka juba 1927 ilmunud kuulus Aleksei Tolstoi ulmeromaan “Insener Garini hüperboloid” paljastab bolševike salaplaani – tekitada olukord, kus Läänes on võimul mingi diktaator, kelle vastu võitlemise eesliinile asumine annaks just bolševikele ajaloolise võimaluse ise võim haarata.

2. N. Liit ei vabastanud ei II MS ajal ega ka varem ega hiljem mitte ainsatki riiki, vaid vallutas need – sadistlik punaterror ja lihtlabane röövimine, millega “vabastajad” said hakkama kõikjal, kuhu nad välja jõudsid, ei sobi kuidagi kokku vabastamise ülla missiooniga. Meie vanemad ja vanavanemad nägid seda 80 aastat tagasi ise ning täpselt sama toimub praegu ka Ukrainas.

3. Igasugused väited, nagu peaks Eesti, Euroopa või kogu maailm N. Liidule, Punaarmeele, kommunistidele ja koguni Stalinile-Žukovile millegi eest “tänulikud” olema, on absurdsed. Eesti kaotas just nende otsesel süül ligi 20% oma rahvastikust. Samal põhjusel on nii Eesti, Poola kui teiste aastakümneid kommunistide võimu all kannatanud maade elatustase isegi 30 aastat pärast vabanemist endiselt palju madalam kui Lääne- või Põhja-Euroopas. Endiste kommunistide ja nende asutatud erakondade jätkuv võimutsemine lükkab elatustaseme järelejõudmist Lääne-Euroopaga veelgi.

4. Vähe sellest, et N. Liit pani ise toime mastaapseid inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid (millest paljudel on selged genotsiidi tunnused olemas), tegi ta võimalikuks ka natside poolt toimepandud kuriteod. Just N. Liidu otsesel süül saigi Teine maailmasõda võimalikuks – alates Hitleri võimuleaitamisest ja Saksa sõjaväe väljaõpetamisest N. Liidu territooriumil kuni MRP sõlmimise ja sellele järgnenud massiivse Saksa sõjamasina abistamiseni N. Liidu poolt. Tagatipuks plaanis stalinlik juhtkond ise Saksamaa ründamist 1941.a. juulis, mis oleks lõppenud kogu mandri-Euroopa langemisega punaterrori alla. Kõige selle tõttu ei vääri Nõukogude Liit, Punaarmee, kommunistid ega Stalin ja Žukov mitte vähimatki austavat suhtumist, vaid hoopis väga selget hukkamõistu. N. Liidul ega putinlikul Venemaal ei ole mitte kunagi olnud mitte mingit õigustki pidada ennast “inimkonna kaitsjaks” natside eest.

5. Venelastel oleks viimane aeg aru saada, et nende tohutute sõjaohvrite süüdlaseks ei olnud mitte ainult Hitler, vaid täpselt sama palju ka Stalin. Tasub vaid meenutada NKVD “tõkkesalku” ja muid “abinõusid”, mille taolisi ükski teine sõjavägi ei kasutanud. Kommunistlik võim ei ole pealegi mitte kunagi olnud “Vene oma” ehk seaduslik riigivõim, mille tegusid peaks kuidagi kaitsma ja õigustama. Sest erinevalt Hitlerist ei tulnud ju bolševikud võimule seaduslikul teel ehk valimiste kaudu, vaid ebaseadusliku riigipöördega. Putinlik režiim kaitseb ja õigustab paraku just 1917 võimuletulnud režiimi kohutavat pärandit.

On täiesti selge, et Eesti praegune poolkommunistlik valitsus ei julge iialgi midagi sellist välja öelda. Sest tegelikult kaitseb ta ju samuti sedasama stalinlikku valedel põhinevat “maailmakorda”, mille nimel Putin nüüd Ukrainas oma barbaarset sõda peab.

Seda enam peaksid kõik tõeliselt rahvusmeelsed seda ise ametlike seisukohavõttude kujul ja ka eraviisilistes suhtlustes (eriti rahvusvahelisel tasandil!) seda tegema. Ehk siis ütlema tõe väga resoluutselt välja just nii, nagu eelpool kirjas. Keegi teine ju seda meie eest tegema ei hakka. Sel moel saaksime pealegi ka Ukrainat kõige tõhusamalt aidata, sest just tugev löök käimasoleva sõja ideoloogilise õigustuse pihta oleks kõige parem ja kõige tõhusam abi, mida saame Ukrainale anda. Ühtlasi aitaks see kaasa ka meie oma rahvusliku julgeoleku tugevdamisele ja lõplikule vabastamisele punaokupatsiooni haardest.

Taavi Pärtel