09.05.2023
Perel on tulevikku
Täna on nii riigi- kui ka erapeavoolumeedia levitanud usinalt libauudist: „Eesti elanikest üle poole toetab samasooliste abiellumise õigust, selgub Turu-uuringute AS aprilli alguses läbi viidud küsitlusest, mille tellis sotsiaalministeeriumi toel Eesti inimõiguste keskus.“
See on LGBT propagandakeskuse ja propagandasotsioloogide poolt fabritseeritud ning heldekäeliselt kinnimakstud röögatus enne „abieluvõrdsuse“ seaduse jultunut läbisurumist ebalegitiimse koalitsiooni poolt.
Kui täna oleks viidud läbi ulatuslik küsitlus – kas rahvas sooviks panna kinni inim- ja rahalisi ressursse aastaid raiskava homoseksuaalselt mureliku kontori „Sarvede ja sõrgade õigused“, ilmselgelt hääletaks maksude ja toetuste äravõtmisest hirmul elanikkond sellise närvide ja vahendite kokkuhoiu poolt. Eesti rahvas vaesub, Ukrainas tapetakse lapsi, aga teie urgitsete targa näoga inimeste urruaukudes ja näete seal sees inimõigust.
Kui „sotsiolooge“ ja libainimõiguslasi oleks tõesti huvitanud rahva arvamus sellel teemal, ei oleks valitsuse kukutamise ja valede hinnaga keelatud Eesti abielureferendum. Vat see oleks rahva arvamus, aga mitte teie isekeskis, feministeeriumis ja Sveta baaris läbiviidud „uuringud“.
https://www.youtube.com/watch?v=aI5IhMgeDw4
+ + + + + + +
Mõedaku on muutumas meie kaasaegse liberaalkirjanduse keskuseks: Virumaa Teataja avaldas täna armsa illustreeritud uudise „Karuott tuuseldas Aasuväljal kuklasepesa ja jättis visiitkaardiks uhke kakahunniku“.
Leht kirjutab: „Mõedaka lähedal Aasuvälja külas elav Evi Torm oli just laupäeval lapselapsega aias kõrguvat kuklasepesa imetlenud. Järgmisel hommikul oli sellest järel vaid auk. Karuott oli käinud suurte sipelgatega maiustamas ja sealsamas lähedal ka keha kergendanud. “Ei ole väike ports,” märkis Torm naerdes. Et karu töö tulemusest aimu saada, sättis naine selle jäädvustamiseks hunniku kõrvale töökinda.““
Kui seda lugesin, esimene mõte millegipärast oli: aga mida sätiks näiteks Andrus Kivirähk karukaka kõrvale? Äkki oma raamatukese „Kaka ja kevad“? Oskar Lutsu kangelaste maniakaalne pilastamine loominguahtra punakirjaniku poolt hakkab ennast ammendama, nende ihuhädadeni ta loodetavasti siiski ei jõua. Aga siit kohe värske lasteraamatu idee: „KKKK ehk Kaka, Kevad, Karu ja Kuklased“. Ja kohe uut filmi väntama, kus jälle osaleks ka autor ise: istuks kägaras ja hingeauru puhudes soojeneva mulla peal, kellegi töökinnas kõrval.
Mõni päev tagasi ilmus EPL-is Kiviräha lugu, kus ta kirjutas: „Abieluvõrdsuse kehtestamine tundub justkui olevat maailma kõige lihtsam ja loomulikum asi. See on otsus, mis ei nõua valitsuselt ainsatki senti, veelgi enam – see ei nõua ainsatki senti ka maksumaksjalt.“
Huvitav, kas on olemas mingi eraldi valitsuse raha, mis ei sisaldaks maksumaksjate poolt saadud sente?
Kivirähk jätkab: „Abieluvõrduse kehtestamiseks pole tarvis tõsta makse ega otsida eelarvest kärpekohti, see on üliodav võimalus mõnede inimeste rõõmustamiseks ega tohiks loogiliselt võttes ka mitte kedagi kurvaks teha…“.
No ei saa aru: kui see „ei nõua ainsatki senti“, kuidas saab see siis „üliodav“ olla? See on ju lausa muidu, see on tasuta, aga mitte odav. Autor paistab kahvanägu olema, aga kasutab BLM-i arihmeetikat…
Kuid tuleb paratamatult võtta arvesse, et „Kaka ja kevade“ autor on nõukogudeaegse heteroperekonna sigitis, ja tollal oli reegel, et kui midagi saab tasuta, siis tuleb seda kraami krabada nii palju, kui selg kannatab.
Mu toakaaslaseks oli Moskva Timirjazevi nim. akadeemia ühikas kasahh Serik Ismogulov, kes teenis stipile öösiti lisa seebivabrikus „Svoboda“. Kuna sealt sai virutada tasuta seepi, tõi ta seda igal hommikul ühikasse kastide viisi ja siis, kui tema enda vedruvoodi alune oli seda täis, hoiustas ka seepi ka teiste poiste koikude all. Kogu tema koduauul või -kišlakk oli varustatud seebiga ja stepi kohal oli tunda kuulsa „Zemljanitšnije“ seebi aroomi.
Ühikatuba lõhnas, nagu mõni balsameeritud Tiibeti laama. Tasuta ju!!!
Kiviräha tasuta homoabielu lõhnab paraku millegi muu järele. Ja üleüldse tuleks enne küsida, kas M.J. on ikka nõus.
Ivan Makarov