13.05.2023
NLKP läks, aga Kallased jäid
Eesti rahvas on surutud viimsele kaitseliinile, mida hoiab praegu Riigikogu opositsioon. Kuna eestlased ja rahvusriik seisavad kiire ja julma tühistamise reaalse perspektiivi ees, ühinesid lõpuks seni killustatud eestimeelsete erakondade rahvasaadikud ja annavad lahingut nende vahenditega, mis on veel jäänud ausate inimeste käsutusse.
Kui nad praegu kaotavad, hakkab kaitseliin kulgema läbi iga eestlase kodu. Ka valdav enamus teistest rahvustest Eesti elanikke on siis sunnitud kaitsma oma peret siis, kui uksele hakkavad taguma inimeste kodukoldeid lammutada ja korstnaid betoneerida kavatsevad euroidioodid, mugavuspõgenikele elamispinna nõudjad, pederastia misjonärid, vihakõnejahtijatest Mart Raua nimelise hävituspataljoni karistussalklased ja muu barbaarne kuritegelik saast.
Täna avaldas ERR reformierakondlase Heiki Kranichi loo „Tsirkus läks, aga klounid jäid“. Pangategelane ja mitmekordne minister kritiseerib Riigikogus oma tööd tegevat opositsiooni ja ehk kõige naljakam lause tema lõputus kirjutises on „Keskerakonnast ei saa ma üldse aru. Nad kingivad EKRE-le täiesti karistamatult oma varasemaid kindlusi ja lasevad sellel lihtsalt juhtuda.“
Reformierakondlane vist tõesti usub, et keskerakond peaks „kinkima oma kindlusi“ reformierakonnale, mis alles hiljuti viskas ühtäkki valitsusest välja kõik keskerakonna ministrid. See on puht putinistlik loogika – me teid pommitame päeval ja ööl, natuke tapame, pisut vägistame, röövime lapsi – aga teie, ukraina natsid, meid ei armasta, russofoobid niisugused!
Kranich räägib pikka ja igavat juttu nõukogude okupatsioonist, Laulvast revolutsioonist, Eesti taasiseseisvumisest ja sõltumatu riigi ülesehitustööst, nagu räägivad kremljadid sellest, kuidas nad võitlesid ja võitsid inimkonna nimel.
Sa, mees, ära mängi siin mingit vabadusvõitlejast kartulikoorte sööjat – see oli minu naine, kes seisis tunde, talongid näpus, järjekorras, et meie väiksele pojale süüa osta. Ja kui Andrus Kerstenbeck ei oleks meile Rootsist piimasegu „Piltti“ ja tillukesi lasterõivaid saatnud, oleks meil veelgi raskem. Mu naine ei varastanud poest hakkliha, nagu Yana Toom, kellega te alles olite koalitsioonis, nagu ka Stalnuhhiniga.
Kranich lõpetas küll Leningradi Elektrotehnilise Sideinstituudi, aga tegeles Eestis põhiliselt panganduses ja peaks ju aru saama, kuhu haihtusid Põhja-Eesti pangast ja VEB-fondis kümned miljonid dollarid. Nii et ei tasuks siin lugeda mingit epistlit aususest ja rahva huvidest nendele, keda paljaks varastati ja varastatakse kestvalt.
„On vähe neid asju, mille kohta ma öelda saan, et ma neid ei salli, aga ma ei salli sallimatust ega vihkamist. Need põletavad. Põletavad läbi. EKRE põletab praegu nii Isamaa kui ka Keskerakonna tarmukal toel läbi iga keskmise Eesti inimese (keda iganes see inimene ka valimistel ei valinud) usku oma riiki. Miks? Kas see ongi nende mõte? See kunagi tagasi võidetud riik tappa?“ küsib traagiliselt Kranich.
Kui sallimatus ja vihkamine tõesti põletaksid, siis peaaegu kõik reformierakondlased oleksid praegu seestpoolt söestunud, nagu piiritusest läbiimbunud paadunud joodik, kellele suhu pandi hülgerasvaga immutatud taht ja läideti tikk. Ja teie kopitanud oravapesa oleks koos kogu sinna aastakümnetega kogunenud guaanoga maha põlenud. Teie Goebbelsi-Solovjovi tüüpi peavoolumeedia on juba aastaid vaenanud, laimanud ja tühistanud neid, kellele olete te oma punaste karvadega kaetud näpuga osutanud.
Kranich kirjutab praegu hukkamõistvalt eestlaste inimväärikuse eest nende parlamendis seisvate opositsioonipoliitikute kohta:
„Pannes elus mitte just kõige paremini hakkama saavaid inimesi tundma, et need oleks justkui Eesti Vabariigi orjad, on nad tekitanud palju kurjust ja mässumeelt. Taas pean ma põikama ajalukku, et küsida, miks ükski paljudest orjade ülestõusudest ei õnnestunud. Orjad võisid ju vabadust ihata, aga nende juhid tahtsid tegelikult saada mitte vabaks, vaid orjapidajateks.“
Kas Kranich räägib nendest inimestest, kes mõni aasta tagasi protestisid Riigikogu juures ja kelle kohta Jürgen Ligi kasutas sõna „ühiskonnaheidikud“? Nii et kõik, kes ei jaga oravate globalistlikku ideoloogiat, on reformierakondlaste arvates heidikud ja orjad? Aga siis saab ju nendelt heidikutelt ja orjadelt, kellelt võetakse toetused ja laostatakse lõplikult uute hiigelmaksudega, võtta ära ka nende lapsed ja kinkida samasoolistele „peredele“? Jah, me teame sellest hiigelsuurest kobarseadusest, kui protestijaid visatakse veel vanglassegi.
Seepärast tulebki teie vastu seista, kuni te taandute, nagu koroona.
Te tulite võimule tänu e-valimiste BLM-i arihmeetikale, jultunud valimiseelsele valetamisele, oma riigi- ja peavoolumeedias viha õhutamisele eestlaste vastu. Teie partner ja liitlane Lehtme häbistas meie heatahtlikku rahvast, segades eestlasi nende parimates kavatsustes ja ohvrimeelsuses kõige võikamasse loosse – mõrvatud ukraina emade ja laste tagant varastamisse. Te tapsite inimestes usu, et vähemalt selles asjas meil ei jokitata, ei skeemitata, ei valetata ja ei varastata. Ja teile sobivad sellised liitlased-kaasosalised. Te tahate sõita üle inimeste perede kärbete ja perverssuse tankiga, võtta tagasi lastetoetused ja kaotada ema-isa mõisted. Teie aksakall Ligi pillab eestimeelsete poliitikute aadressil sõnu „maniakid“ ja „Hitler“, Pevkur tembeldab „terroristideks“.
Siis, kui Putin jälle süüdistas kedagi terrorismis, Venemaal aastaid öeldi „peaterrorist istub Kremlis“. Enam ei öelda, sest seal surusid kohalikud laanetid oma „vihakõneseaduse“ läbi, millest te nüüd malli võtate.
Reformierakond on eestlaste ajaloo suurim venestaja. See on erakond, kes mätsis kinni oma pedofiili absoluutselt nilbeid tegusid, milliste eest saaks normaalses Euroopa riigis aastaid vanglat ja vanglas nuga. Kaja Kallase erakond pani haridusministriks eestlasi ja eesti keelt vaenava juurteta isiku, kellega võrreldes oli Elsa Gretškina kui oma aja laps ja süsteemi väike kruvi lihtsalt üks piiratud stagnaaegne vene tädikene.
Mõned Kranichi verstapostid:
Ta on poliitjooksik, kolides Isamaast reformierakonda. Kahel korral saanud looduse vaenaja „Keskkonnakirve“ ja ka „Pressivaenlase“ tiitlid. 1996 aastal esitati Heiki Kranichile süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises ja riisumises Lääne-Eesti Panga Haapsalu filiaali direktorina 1992. aastal. Kohus mõistis ta loomulikult õigeks.
Nagu ka kõiki neid, kes on „ainuõiges“ erakonnas – mida nad ka korda ei saadaks.
Ivan Makarov