17.05.2023
Petteri Orpo
Helsingis, Aadelkonna hoones on nüüd paljudes töörühmades üle kahe nädala arutatud moodustatava valitsuse programmi. Nõupidamiste teekaart, kui moodsat mõistet kasutada, näib sisaldavat küll rohkem kruusa- ja munakiviteid kui sirget ja laia asfalteeritud magistraali.
Iltalehti kirjutab ühest sotsiaalmeedias hetkeks lahvatanud pahandusest. Põlissoomlaste 2. aseesimees Mauri Peltokangas on tuntud oma videoklippide poolest, mis sisaldavad ajuti poliitiliselt vägagi ebakorrektseid mõtteavaldusi. Rootsi rahvapartei suunal põrutas ta Facebookis eelmisel laupäeval, 2. mail:
„Mul ajab tõesti südame täis selline asi, et Soomes ei pea mitte valimiste võitjad nõu valitsusprogrammi üle, vaid, nagu meediast olete märganud, asju ajavad sassi ühe Soomes alati marginaaliparteina püsinud erakonna kõige häälekamad, rohevasakpoolsuse poole kaldu olevad maailmaembajad!“
Selle peale tõusis lärm sotsiaal- ja muidumeedias nii suureks, et läbirääkijaerakondade esimehed pidi eraldi koosoleku korraldama, et asja arutada. Läbirääkimised siiski jätkusid.
Üldse on töörühmade liikmed meedia ees õige napisõnalised läbirääkimiste käiku valgustama. Kusagilt oli imbunud läbi arvamus, et ehk võiks Soome makstavaid toetusi arengumaadele ümber kantida Ukraina suunale. Muuhulgas Soome toetusi arengumaadele käsitleva töörühma liige Jussi Halla-aho leidis, et kogu Soome makstavate toetuste süsteem tuleks põhjalikult läbi vaadata. Rahasummasid tuleks vähendada, kus vähegi mõistlik, ja makseid täpsemalt suunata.
Rootsi rahvapartei esimees Anna-Maja Henriksson jälle on esinenud avaldustega, et toetusi vähendama nende erakond ei nõustu mingil juhul, neid tuleks ennem hoopis lisada.
Ka Soome ev. lut. kiriku piiskopid seisavad toetuste koomaletõmbamise plaanidele vastu. „Koostöö arengumaadega, humanitaarabi ja töö rahu heaks on Soome välispoliitika lahutamatu osa. Neisse tasub panustada,“ kuulutas Kuopio piiskop Jari Jolkkonen Soome Misjoniseltsi avalduses.
Tundub olevat kas just püha lehm, aga üsna tabualune teema kindlasti. Sisseränne on Soomes juba paarkümmend aastat põletikulisi reaktsioone esile kutsunud.
Eva Biaudet oli 2012. a. valimistel rootslaste presidendikandidaat. Vankumatu liberaalina on ta aktiivselt püüdnud edendada vihakõne keelamisele suunatud seadusandlust. Tänavu oli ta rootslaste fraktsioonis ainus, kes oli vastu rootslaste osalemisele koalitsiooniläbirääkimistel, kuhu on kaasatud põlissoomlased. Fraktsiooni otsusele ta siiski alistus ning osaleb läbirääkimistel töörühmas „Turvaline ja kriisikindel õigusriik“.
11. mail avaldas Ilta-Sanomat järsku kõmuuudise, et Eva Biaudet olla keset koosolekut nõupidamiselt minema kõndinud. Biaudet ise rääkis hiljem, et ta oli esilekerkinud erimeelsuste tõttu tõesti koosolekuruumist lahkunud, kuid paar tundi hiljem sinna naasnud ja et töö jätkub.
Suomen Kuvalehti staažikas ajakirjanik Tuomo Lappalainen leiab, et põlissoomlastele ei piisa, kui uue valitsuse majandusprogramm paremale nihutatakse. Nad soovivad, et ka konservatiivsed väärtused valitsusprogrammis senisest enam esile pääseksid.
Läbirääkimiste juht, koonderakonna esimees Petteri Orpo teatas 17. mail pressikonverentsil, et valitsusprogrammi koostamisega ollakse jõutud umbes poole peale. Mitmetes küsimustes on kokkulepped praktiliselt saavutatud („küsimustes, millega ei seostu erilisi poliitilisi kirgi“, lisas Yle kommentaator), kuid mitmeid raskusi on ka veel ees.
Osalevate erakondade esimehed on kõigest hoolimata lootusrikkas meeleolus ja leiavad, et õnnestumise tõenäosus on suur. Töö jätkub.
Paul Oja, tõlkija